Hüppeline kallinemine sunnib nii poliitikuid, ametnikke kui ka ettevõtteid otsima lahendusi, kuidas saabuvat kriisi Eesti tooraine abil leevendada.
Ettevõtjaid haaranud tunne sarnaneb COVIDi esimese laine aegadele, kui kõik tõmbusid näost kaameks. Allakäigu vältimiseks tuleb kõikide võimalike vahenditega kindlustada kohalikku tootmist ja kohaliku tooraine kasutamist.
Ühe arvestatava stsenaariumi kohaselt jõuame peagi keskkonnaaktivistide ideaalmaastikule, kus kõik ehitused pannakse seisma, ka need, mida rahastab riik ja uusi ehitusmaavarade karjääre pole rajada vaja. Sisendid kallinevad iga päevaga ja fikseeritud hinnaga ehituslepinguid pole ühel hetkel enam võimalik täita, sest ükski ettevõte lõputult alla omahinna ehitada ei saa. Kui tellijad osutuvad paindumatuteks, võib kaasneda pankrottide laine.
Metalli tonni hind kasvas lühikese aja jooksul 800 eurolt 3200 euroni. Kui varem maksis Paekivitoodete Tehas karjääritehnika mõne varuosa eest 400 eurot, siis nüüd 1200. Kulutame aastas ligi miljon liitrit kütust, hüppeline kallinemine mõjutab oluliselt tootmiskulusid.
Killustiku turul valitseb praegu äraootav seisukord. Talv on alati olnud madalhooaeg: veebruaris müüme terve kuu jooksul sama palju nagu suvel kahe päevaga. Saatsime uued hübriidsed ja keskkonnasõbralikumad karjäärimasinad tootja juurde hooldusremonti ning ootame neid enne tavapärase kõrghooaja algust tagasi. Karjääritehnika areneb jõudsalt suunas, et kütuseks kasutatakse elektrit, mida saab toota taastuvatest allikatest.
Kui raha tõmmataks asfaltkatete rajamisest, teedeehitusest ja betooni valmistamisest välja ja tööd pole, toob maailma parimate killustiku tootmise liinide omamine rõõmu asemel peavalu.
Kõik me saame aru, mida tähendab äririski võtmine. Prognoosimatud kriisid kuuluvad kindlalt äririski alla. Praegu aga näeme, et löögi ei või sattuda mitte ainult üksik ettevõte ja isegi mitte üks või kaks sektorit, vaid kogu majandus. Seetõttu tuleb lauale tõsta kõik kriisi mõjusid vähendavad meetmed.
Ehitusmaavarade puhul pole vaja kohe seadusi muutma hakata, sest piisab juba välja töötatud lahendustest, millega seni venitati arusaamatute ametkondlike käsuliinide või arenguks ebaoluliste huvide hoidmiseks.
Praeguses olukorras ja prognoositavas tulevikus saame ehitustööstust käigus hoida ainult kohaliku toormega. Idee, et ehituses tuleb eelistada Põhjamaadest pärit graniitkillustikku, kõlas põhjendamatuna juba varem. Asfaltkatte pealiskihis ja mõnedes erilist vastupidavust nõudvates betoondetailides täidab graniitkillustik suurepäraselt oma rolli. Valdava osa
ehitussõlmede täitematerjaliks sobib paekivikillustik suurepäraselt nii kvaliteedi kui ka hinna poolest. Kõik alumised kihid saab ja tuleb valmistada kohalikust materjalist.
Imporditud toorme puhul pole võimalik muutusi hinnas ja kättesaadavuses prognoosida. Kui eelistame graniiti, kuid hind kallineb Põhjamaades kaks korda ja kauba üle mere vedamiseks pole laevu võimalik leida, siis ehitussektorit tabab halvatus. Me hakkame liikuma mööda allakäigutreppi, kus hinnad tõusevad, ehitamine läheb üha kallimaks, mahud vähenevad, majandus hangub ja meie elukvaliteet langeb.
Valitsus peab tagama kohaliku toorainega varustamise järjepidevuse, milleks tuleb koputada ehitusmaavarade leiukohtadel asuvate kohalike omavalitsuste südametunnistusele. Väga selgelt tuleb sõnastada fakt, et maavarad kuuluvad riigile, mitte vallavalitsusele, ja riigil lasub kohustus nii maavarade uurimiseks kui ka rahvamajandusele kättesaadavaks muutmiseks.
Eestlaste heaolu pole võimalik tagada ilma uusi karjääre avamata, sest ehitusmaavarasid peab kaevandama tarbimiskohale võimalikult lähedal, et vähenda CO2 jalajälge ja kulutusi transpordile.
Eestis ei toimu röövkaevandamist, kuid loomulikult mõjutab kaevandamine loodust silmaga nähtavalt ja häirib inimesi. Kohtades, kus kopp maasse lüüakse, loodus hiljem taastatakse, mis kuulub äriplaani juurde. Paekivitoodete Tehases rakendatava karjääride täitmise meetodiga võib rekultiveerimisel saavutada tulemuse, mis sarnaneb ligilähedaselt kaevandamise eelsele olukorrale. Seda muidugi juhul, kui kohalik kogukond ei soovi aastakümnete pärast karjääri asemel näha veekogu.
Oluline nihe tuleb saavutada Transpordiameti käitumises. Kui Paekivitoodete Tehas läks esimesena üle paekivi jäätmevabale töötlemisele, hakkasime tootma suures koguses paekiviliiva, mis kvaliteedi poolest sobib teedeehituses asendama tavapärast kvartsliiva. Transpordiamet eiras paekiviliiva keskkonnaalaseid eeliseid ja tõrjus selle hangetest. Põhjenduseks toodi absurdne väide, et Paekivitoodete Tehas hoiab monopoolset positsiooni. Praegu toodavad teised ettevõtted paekiviliiva, mida eratellijad meelsasti kasutavad.
Seetõttu tuleb teedeehituses ümber teha mõned riigi ette kirjutatud retseptid, et saaks kasutada kvartsliiva asemel paekiviliiva. Teedeehituses ei tohi praeguses ebakindlas majandusolukorras lähtuda ametniku suvast.
Eestis leidub õnneks piisavalt kohalikku toorainet väga mitmele tööstusharule. Peame oma rikkust arukalt kasutama, et raske aeg üle elada.
