Eesti suurima paekivikillustikutootja võidujooks ajaga on viinud pretsedenditu olukorrani.

Vastuseis uutele kaevandustele võib Tallinnas ja selle lähiümbruses ohtu seada paljud tulevased taristuprojektid.

Siiri Liiva siiri.liiva@arileht.ee (Artikli lühendatud versioon).

„2004. aastast on õhus olnud, et Harjumaa lubjakivi varud vähenevad ja on lõppemas,” ütleb Eesti suurima paekivikillustikutootja, 1959. aastast tegutseva Paekivitoodete Tehase OÜ suuromanik Vladimir Libman. „Reaalne varu ongi nüüd umbes viis kuni seitse aastat.” Ta ei pea silmas ainult enda, vaid ka teiste samal alal tegutsevate ettevõtete Tallinna ja selle lähiümbruse varu.

Kui lähiajal ei avata piirkonnas mõnda uut paekivikaevandust, võib Libmani sõnul juhtuda, et kõik Tallinna ja Harjumaa betoonitehased ning kogu teedeehitus jääb seisma või tuleb lubjakivi asendada kaks korda kallima graniidiga. „Aeg hakkab otsa saama,” nendib Libman.

Seetõttu esitas Paekivitoodete Tehase OÜ juba 2018. aasta aprillis keskkonnaametile taotluse, et teha 156,44 hektaril laiuval Maardu III uuringuruumi nimelisel alal geoloogilisi uuringuid. Uuringutest saaks teada, kui suur ja millise kvaliteediga on sealne paekivivaru. Uuringualasse kuulub mitu Jõelähtme vallas Maardu külas paiknevat riigi omandis kinnistut.

Omavalitsuse hinnangul ei ole uuritavale alale kaevanduste loomine valla arengudokumentide järgi ette nähtud.

Juba esimeses, 2018. aasta mai alguses keskkonnaametile saadetud kirjas teatas Jõelähtme vald, et ei toeta Paekivitoodete Tehase OÜ-le uuringuloa andmist. Omavalitsuse hinnangul ei ole uuritavale alale kaevanduste loomine valla arengudokumentide järgi ette nähtud. Valla sõnul sätestab arengukava, et uute kaevandusalade loomine on perspektiivitu, sest seda ei toeta ei kohalik kogukond ega ka omavalitsus.

Ent uuringuloa andmist pidasid vajalikuks nii majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) oma oktoobrikuises kui ka keskkonnaministeerium detsembrikuises kirjas, viidates varude ammendumisele. Seda kinnitas ka Eesti geoloogiateenistuse MKM-i tellimusel 2018. aastal tehtud uurimistöö, mis tõi esile, et kõnealusel uuringualal on väga hea kvaliteediga ehitus- ja viimistluskivimaterjal, mida on vaja mitme suure avaliku huviga infrastruktuuriobjekti ehitamiseks, nagu Rail Baltic ja 2 + 2 maanteed.

Kuigi maapõueseaduse järgi peab keskkonnaamet uuringuloa andmisest keelduma, kui kohalik omavalitsus on sellele vastu, on seaduses ka öeldud, et keskkonnaamet võib ettevõtte ettepanekul taotleda nõusolekut loa andmisele valitsuselt, mille pädevuses on anda uuringuks nõusolek, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi.

Leitigi, et riigi majandus- ja keskkonnahuvid on maavara uurimiseks ülekaalukad, ja mullu 24. septembri korraldusega andis valitsus uuringuteks heakskiidu. Keskkonnaamet väljastas loa 8. jaanuaril. Järgmisel päeval alustas Paekivitoodete Tehase OÜ juba inseneribüroo Steiger abiga Maardu III uuringuruumis mõõdistusi. Need peaks kestma järgmise nädala keskpaigani.

Ebatavaline olukord

Ent sellele järgnes pretsedenditu olukord. Jõelähtme vald vaidlustas valitsuse korralduse, mis andis uuringuteks heakskiidu, kuid kuna mõõdistusi pole peatatud, andis selle nädala alguses kohtusse ka keskkonnaameti uuringuloa väljastamise eest.

See on esimene kord, kui midagi sellist Eestis juhtub, tõdeb loa väljastaja. „Kohtuvaidlused uuringulubade raames pole erandlikud. Küll on erandlik, et valitsuse uuringuloa otsus vaidlustatakse,” ütleb keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja Martin Nurme. Tema sõnul pole keskkonnaametil siiani olnud kogemust, kus välja antud uuringuluba ja käimasolevad uuringud kohtus vaidlustatakse.

„Kõikide nimetatud lubade andmisest on Jõelähtme vald keeldunud, kaasa arvatud Maardu III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa,” sõnab Nurme. Ta tõdeb, et Jõelähtme vald pole erand, omavalitsused on uuringulubade andmisele iga aastaga üha rohkem vastu. „Maavara liik ei ole isegi oluline – vastu ollakse nii lubjakivi kui ka liiva ja kruusa uuringutele,” märgib Nurme.

Jõelähtme vallavanema Andrus Umboja sõnul jäävad nad oma 2018. aasta seisukohtade juurde, et lubjakivi kaevandamine pole kooskõlas ei valla ega ka kohalike elanike huvidega. 2018. aasta seisukohas märkis Jõelähtme vallavolikogu, et nende senised kogemused näitavad, et kaevandamisest tuleks vallale rohkem kahju kui tulu. „Kaevandamise spetsiifilisuse tõttu vallaelanike tööhõive üldjuhul ei suurene, küll aga kaasnevad kaevandamisega sageli keskkonnaprobleemid. Kaevandamise tõttu Jõelähtme vallale laekuv keskkonnatasu ei kompenseeri kaevandamise negatiivseid tagajärgi,” märgiti toona.

Umboja sõnul on Jõelähtme valla initsiatiivil toimunud kohtumisi keskkonna-, majandus- ja riigihalduse ministriga ning loodud töörühm, mille eesmärk on läbi rääkida ja kokku leppida lahendustes ja tingimustes, kuidas on võimalik kaevandamistegevust kavandada nii Jõelähtme vallas kui ka laiemalt Eestis.

„Me ei kauple, millise metsatüki või raba võib karjääriks muuta, vaid üritame leida põhimõttelisi lahendusi ja kokkuleppeid,” ütleb Jõelähtme vallavanem. Tema sõnul on valla, keskkonna- ja majandusministeeriumi esindajad juba kaks korda kohtunud ning aasta jooksul loodetakse panna paika hea kavandamistava põhimõtted.

Kuidas peaks suhtuma sellesse, et vald, kelle initsiatiivil on selline töörühm kokku kutsutud, vaidlustab Eestis esimest korda valitsuse otsuse, millega anti heakskiit riikliku tähtsusega uuringuteks? „Tuleb tõdeda, et eri põhjustel on see koostöö olnud konarlik ning õppimis- ja parandamisruumi on siin küllaga. Aga protsessi eesmärk ei ole süüdlasi otsida, vaid lahendusi leida. Käimasolevates aruteludes kujundame suundi tulevikuks ja pooleliolevaid menetlusi ei käsitle,” sõnab ministeeriumi esindaja.

Paekivitoodete Tehase OÜ jaoks tähendavad Maardu III uuringud märkimisväärset väljaminekut, sest poole aastaga tahetakse saada vastuseid küsimustele, mille tavatingimustel uurimine oleks võtnud aega neli aastat.

„Kuna avalikkuse huvi selle maatüki vastu on suhteliselt suur, siis ennetamaks olukordi, millele me ei oska vastata, teeme mitu korda rohkem uuringud, et tulevikus mitte häbisse jääda,” põhjendab ettevõtte suuromanik Vladimir Libman.

„Praegu käivad välitööd, aga loodame, et kuskil nelja kuni kuue kuu pärast on teada ka kõik geofüüsikalised omadused, hüdrogeoloogia- ja georadariga on see ala läbi käidud,” räägib Libman.

„Peamegi puurima, puurima, puurima, et siis võimalikult kiiresti teha analüüsid ja saada selgust,” nendib Libman. Ta rõhutab, et kui uuringute käigus tuleb ilmsiks mingi asjaolu, mille pärast pole võimalik seal kaevandada – nagu juhtus näiteks Nabalas –, siis nad ei kaevanda.

Erinevalt kohaliku valla ja kogukonna arusaamast, et uuringuloaga on juba ettevõttele ka kaevandusluba antud, pole ettevõtja sõnul kaevandamise kohta veel midagi otsustatud. Geoloogilistele uuringutele peaks järgnema veel keskkonnamõju hindamine ja alles siis saab ettevõte kaevandusluba taotlema hakata.

Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja Martin Nurme sõnul oli kindlasti nende uuringute alustamine ettevõtte risk, mida tehes ta oli teadlik, et need võidakse kohtus vaidlustada. Ta rõhutab siiski, et käimasoleva uuringu käigus kogutud info – isegi kui tulevikus ei ole võimalik sellele alale kaevandamiseks keskkonnaluba anda – on sellest hoolimata Eesti riigile väärtuslik ja annab ülevaate piirkonna geoloogilisest ehitusest.

Tema arust lahendaks sellise olukorra maakonna eriplaneering, kus määrataksealad, kus võiks tulevikus maavara uurida ja vajaduse korral kaevandada. „Selline teemaplaneering on algatatud Harjumaa kohta. Planeeringu käigus otsitakse teadaoleva info järgi välja alad, kus teoreetiliselt võiks mingi maavara levida, alad vaieldakse valdade ja teiste ametkondadega läbi. Sel juhul on alad juba ette teada ja vastuseisu ei tohiks lubade taotlemisel enam olla,” räägib Nurme.

Kuigi keskkonnaamet loodab Harjumaa kaevandusküsimustele lahendust praegu menetluses olevast maakonna eriplaneeringust, ei ole Paekivitoodete Tehase OÜ peainsener, Väo ja Maardu karjääri mäetööde juht Andrus Stimmer nii optimistlik. „Kuhu see jõudnud on? Mitte kuhugi, sest raha ei ole selle jaoks,” põhjendab ta.

Eriplaneeringu koostamisega võib ka kaua aega minna – enne saavad piirkonna lubjakivivarud otsa. „Ega karjääri avamine ei käi nii, et kui eriplaneering vastu võetakse, lüüakse kohe kopp maasse ja karjäär on valmis. Juba selle ettevalmistamine võtab viis aastat,” selgitab ettevõtte tegevjuht Kuldar Õunapuu.

Miks on riigi seisukohast oluline seda 156-hektarilist ala uurida?

Paekivitoodete Tehase OÜ taotletud Maardu III uuringuruum kattub suures osas uurimistöös määratud alaga, mis on hinnatud geoloogiliste uuringute tegemiseks perspektiivseks alaks.
Toodud alal levib Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivi, mis on väga hea kvaliteediga ehitus- ja viimistluskivi. Maardu maardla ehituslubjakivist saab toota killustikku purunemiskindluse kategooriaga LA30, mis vastab III klassi ehituskillustiku nõuetele.

Nimetatud kvaliteediga materjali on vaja mitme suure avaliku huviga infrastruktuuriobjekti ehitamiseks, näiteks Rail Balticu raudteetrass ja 2 + 2 maanteed.

Allikas: valitsuse 24.9.2020 korraldus, millega anti uuringuteks heakskiit, Riigi Teataja