Tallinna eri külgedel asuvad karjäärid erinevad teineteisest nagu öö ja päev – kui Harku pool näeme lihtsalt maha jäetud nõukogudeaegseid auke ja ühe laienevat aktiivset kaevandamist, siis Maardu pool jõudis kaevandamine vaevalt lõppeda, kui tekkinud auk pinnasega kaeti ja sellega loodusele kõik võimalused taastumiseks loodi.

Maardu karjääris tegutses ettevõte Limestone Factories of Estonia OÜ ehk endise nimega Paekivitoodete Tehase. Selle juhatuse liikme Kuldar Õunapuuga käisime tühjaks kaevatud karjäärialal vaatamas, mis seisus on selle taastamine.

Õunapuu näitab meile alustuseks, et tegelikult igalt poolt ei kaevandatudki. Nimelt jäi karjääri alale kaks iidset kultuskivi ja nende ümbrus koos puudega jäeti eos rahule. Nüüd saavad puud ka laiemalt nende ümber kasvama hakata ja rahu taastuda.

Ettevõte oli juba kahe aasta eest taastanud 50 hektarit Maardu karjäärist ja selle kohalikule omavalitsusele ehk Jõelähtme vallale tehnoparkide rajamiseks üle andnud. Nüüd tehti poole aastaga korda veel 24 hektari suurune ala.

Maardu paekivikarjäär ise avati aastal 2004, Limestone Factories sai kaevandamisloa konkreetselt sellel – viimases etapis korrastatud – alal aastal 2019. Veel ammu enne seda, nõukogude ajal oli Kuldar Õunapuu sõnul tegemist üleüldse fosforiidikaevandusega. Maa sisse 15 meetri sügavusele uuristatud fosforiidikaevanduse käigud on siiamaani alles ja praegune paekivikaevandamine toimus tegelikult nende mahajäetud käikude kohal.

Kui paekivikarjäär veel tegutses – varud said ammendatud viie aastaga, oli augu sügavuseks kuni 5 meetrit, nüüd tänu pinnasekihiga täitmisele märksa väiksem. Vallaga kokkuleppe kohaselt ei ole kaevandajal vaja sellele mullale mitte midagi istutada, isegi muruseemne hüdrokülvi ei soovitud.

Jõelähtme vallavanem Andres Umboja rääkis Fortele, et vallal on maantee äärsele alale kehtestatud äri-tootmismaade detailplaneering. Korrastuse järgselt hakkab vald sellele alale otsima arendajat ja seda ilmselt läbi müügitegevuse. «Lisaks on vald algatanud ülejäänud osale lõunakarjäärist uue detailplaneeringu, et selgitada välja võimalused rajada sinna suuremahuline päikesepark», märkis Umboja.

Pinnast ennast kusagilt kaugelt juurde vedada ei tulnud. Kasutati ära kunagise fosforiidikaevandamise ning sellele järgnenud paekivikaevandamisel ajal tekkinud pinnasemägesid.

«Korrastamine on üks vahetu osa kaevandamisest, räägib Õunapuu. «Algab see sellega, et enne kaevandamist eemaldatakse kattekihid, väljatakse maavara ja samaaegselt kaevandamisega kaetakse kasutatud alad malelauapõhimõttel algse kattekihiga».

Õunapuu märgib, et korrastamine on pigem ikka kulukas tegevus, rahanumber kipub olema kuukohaline. Just see on ka põhjus, miks korrastamata karjääre üle Eesti nii palju tekkinud on. Või miks on näiteks Aidu karjäärides (Ida-Virumaa) jäetud suur hulk lubamatult järskusid nõlvasid või sõidetamatuid autoteid – see ei ole läänelik lähenemine.

Mis puutub tulevikku, siis on Limestone Factories’il plaanis alustada kaevandamist karjääris nimega Maardu 3. Seal on keskkonnamõjude hindamine on edukalt juba läbi viidud ning nüüd oodatakse kohaliku omavalitsuse kooskõlastust kaevandusloale.

Ida-Harjumaa seis paekiviga varustatuse osas on Õunapuu sõnul üsna trööstitu. Varustuskindlust jätkub veel võib olla vaid viieks aastaks ning Rail Baltic on üks neist suurprojektidest, mis on jäämas selgelt defitsiiti. Maardu 3 karjääri avamine annaks piirkonnale varustuskindluse 50 aastaks.

Jõelähtme vallavolikogu on aga Maardu 3 karjääri avamisele selgelt vastu, tuues põhjenduseks, et Harjumaa maavarade teemaplaneering on veel koostamisel ning vald pole sellest tulenevalt kehtestanud ka karjääri lubavat üldplaneeringut.

Sisulise poole pealt leiab vald, et maavarade kaevandamisest vallale ja kohaliku kogukonnale tekkiv kahju on suurem kui maavarade kaevandamisest saadav kasu.

«Vallaelanike tööhõivet uute karjääride rajamine reeglina ei suurenda, kuivõrd karjäärides vajamine spetsiifiliste oskustega tööjõud on kaevandusettevõtetel juba olemas. Kaevandamislubasid väljastatakse mitmekümneaastate kehtivusaegadega, mis tähendab, et loodus- ja elukeskkond saab väga pikaks ajaks kaevandamistegevusest mõjutatud,» märgib vald oma vastuskirjas.

Täis-lugu Delfi: https://forte.delfi.ee/artikkel/120343969/fotod-ja-video-maardu-karjaar-on-taastatud-loodus-tuleb-tagasi