Haljala valda Paasi külla soovib ettevõtja rajada lubjakivikarjääri. Sellele plaanile on tuliselt reageerinud nii elanikkond kui ka kohalik omavalitsus. Keskkonnaamet aga rahustab ja ütleb, et kogu protsess on alles väga alguses ja paanikaks pole põhjust, kuigi lubjakiviga varustatus on Eestis kriitiline.
Neljepäval ilmus Lääne-Virumaa Uudiste portaalis artikkel pealkirjaga «Haljala valla rahvas tunneb, et riik tahab neid Paasi karjääriga tüssata», milles avati kohalike inimeste ja kohaliku omavalitsuse murekohti seoses plaanitava karjääriga. Nüüd toome lugejani keskkonnaameti seisukohad.
16. augustini oli võimalik neil inimestel, kes huvituvad Paasi külla plaanitava lubjakivikarjääriga seonduv, esitada keskkonnaametile ettepanekud ja täiendavaid küsimusi.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse valdkonnas Erik Kosenkraniuse sõnul saadi kogukonnalt tagasiside rõõmustavalt palju. «Keskkonnaametile laekus Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta 17 kirja ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega. Kõik kirjad on arendajale ja eksperdile edastatud ning kõigile kirjadele vastatakse ning tõstatud teemasid arutatakse avalik arutelul», kommenteeris ta.
Kosenkranius rõhutas, et tegemist on siiski alles esimese kaasamisetapiga Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlemise protsessis, mille fookuses on keskkonnamõjude hindamise programmi koostamine.
Lubjakiviga varustatus on väga kriitiline
Miks tahetakse võtta maavarud nimetatud piirkonnas kasutusele, saab keskkonnaamet Kosenkraniuse sõnul kommenteerida põgusalt, kuna küsimus kuulub pigem majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalasse.
«Lubjakiviga varustatus on Eestis väga kriitiline, sest kõikjal toimub suur ehitustegevus,» selgitas Kosenkranius. «Lääne-Virumaa, Raplamaa ja Läänemaa lubjakivivarud mängivad tihti rolli selles, et lubjakivi varustatus oleks tagatud ka Harjumaal. Kuigi püütakse leida võimalusi tuua materjali võimalikult lähedalt, pole see alati võimalik. Näiteks ei asu igal pool ühesuguse kvaliteediga materjal. Maanteede ehitamisele on seatud niivõrd kõrged nõuded, et tihtipeale ei sobi iga ehituslubjakiviks kvalifitseeritud materjal tee ehituseks».
Ta nentis, et majandus-ja kommunikatsiooniministeerium juhtis 2019. aastal kirjas keskkonnaametile tähelepanu asjaolule, et aastatel 2018-2027 toimub riigiteede TEN-T teelõikudel laiaulatuslik ehitus ja rekonstrueerimistegevus. «Näiteks Tallinn-Narva maanteel Kostivere ning Loksa eritasandiliste ristmike ehitus, Rõmeda–Aaspere-Haljala tee laiendamine, Haljala-Kukruse ja Jõhvi-Narva lõigul teede laiendamine ning ehk ka eritasandiliste ristmike ehitus», selgitas Kosenkranius.
Seega ei saa öelda, et killustikku oleks vaja ühe konkreetse objekti tarvis. Pigem vajab Eesti teedevõrgu ehitus ja korrashoid seda laiemalt. «Keskkonnakaitse seisukohast on oluline, et ühelt poolt karjääre ei avataks läbimõtlemata ja teisalt, et ehitusmaterjali veokaugused, sealhulgas kogu seonduv keskkonnajalajälg poleks liiga suur», sedastas ta.
Miks avalikustati keset suve?
Kosenkranius ütles, et keskkonnaamet lähtub keskkonnamõju hindamise menetlustes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses antud menetlustähtaegadest. Sellest tulenevalt pole võimalik, et menetlus suveperioodiks täielikult peatuks.
«Keskkonnaametis on käimas praegu ühekorraga 54 keskkonnamõju hindamise protsessi ja arvestades keeruliste ning kaalukate menetluste suurt hulka ei ole võimalik viia kõikide keskkonnamõjude hindamiste menetlustoiminguid läbi ainult sügis-talvisel perioodil», rääkis Kosenkranius.
Ta lisas: «Seaduse järgi peab keskkonnamõju hindamise programmi avalik väljapanek kestma vähemalt 14 päeva, just suvise perioodi tõttu kestis Paasi lubjakivikarjääri programmi avalikustamine 30 päeva. Seega arvestas keskkonnaamet avalikustamise aja määramisel tavapäraselt ligi kaks korda pikema ajaga kui õigusaktis on ette nähtud. See andis kodanikele pikema aja programmiga tutvumiseks ning ettepanekute esitamiseks».
Kosenkranius pööras tähelepanu, et avalik arutelu alles ligikaudu poolteist kuud pärast keskkonnamõjude programmi avalikustamist ajal, kui inimesed on end taaskord sügiseks töölainele häälestanud.
Kõigil, kel on soov programmi kohta veel ettepanekuid või küsimusi esitada, saavad seda teha ka avalikul arutelul, mis toimub 31. augustil kell 16 Haljala vallamajas ja veebiülekandena.
See, kas karjäär avatakse või mitte, selgub keskkonnaloa edasise menetluse käigus, ütles keskkonnakasutuse asjatundja. «Praegu on keskkonnaloa menetlus keskkonnamõju hindamise protsessi ajaks peatunud. Kuna keskkonnamõju hindamise menetlus on algusetapis ning keskkonnamõju hindamise tulemused pole selgunud, siis ei saa keskkonnaamet ka prognoosida taotluse perspektiivikust».
Autor: Andras Kralla
