Üks sai endale senisest toodangust üle saja korra kallima toote, teine selle valmistamiseks materjali.
Saare Dolomiit-Väokivi on olnud Eesti suurim loodusliku dekoratiivkivi tootja. Peamiselt on seda valmistatud nende Saaremaa dolomiidikaevandusest pärit materjalist. Ettevõtte aastakäive on ligikaudu 2 miljonit eurot, millega ületatakse Eesti teisi selle valdkonna ettevõtted umbes kümme korda. Nende tootmismaht ületab Eesti turu vajadusi umbes viis korda. Ajalooliselt on nende põhiturg olnud hoopis meie naaberriigis.
Venemaa asendus Rootsiga
Peterburis sai Saaremaa dolomiidist lemmikkivi hoonete renoveerimiseks juba pärast teist maailmasõda. Sellega ehitati Peterburis tänapäevani, ent viimased kaks kuud pole seda enam tehtud. Kaks aastat tagasi müüs Saare Dolomiit-Väokivi 62% toodangut Venemaale. Ettevõtte suuromanik Hindrek Auväärt oli peaaegu püsivalt Moskvas ja sõlmis ettevõttele müügitehinguid. «Venemaal äri tegemise eripära on, et see põhineb tohutu palju suhtlemisel», – ütleb ta.
Seis muutus kaks aastat tagasi koroonapandeemia tulles. 2020. aasta 16. märtsil pidi Auväärt Moskvast lahkuma ja tagasi pääses ta sinna alles mullu novembris. Selleks ajaks oli aga Venemaa müügi osa kahanenud 23%-ni. «Enam paremini ei saanud minna», – tõdeb Auväärt praegu. Tema sõnul mõisteti just siis, et tuleb suunda muuta. Hakati töötama Skandinaavia turu nimel ja eelmise aasta lõpul müüdi juba 60% toodangut Rootsi. Nüüd, kui Venemaa algatatud Ukraina sõja tõttu kadus idanaabriga äritegemine peaaegu päevapealt, on Rootsi Saare Dolomiit-Väokivi jaoks Venemaa-turu augu täitnud.
Võrreldes Venemaa klientidega eelistavad rootslased siiski mõnevõrra teistsugust toodangut. Dolomiidi asemel on Skandinaavias populaarne Gotlandi saarel kaevandatav lubjakivi, just samasugune, nagu tuleb Lasnamäe külje all olevast Väo lubjakivikarjäärist. Kuna saarlaste endi karjäärides seesugust kivi ei leidu, mindigi Väo karjääris tegutseva Eesti suurima paekivikillustiku tootja Tallinna Paekivitoodete Tehase jutule.
Kallis toode pani liituma
Paekivitoodete Tehas oli ka seni saatnud Saaremaale vähesel määral dekoratiivplaatide valmistamiseks kõige parema kvaliteediga paekiviplokke. Ent enamik kivi lasti läbi purusti ja saadi lubjakivikillustik hinnaga umbes kümme eurot tonn. Värske ettepaneku järgi saanuks nad dekoratiivkivi tootmiseks sobilikke kive väärindada isegi müügihinnaga 1500 eurot tonn. 21. aprillil kaks oma valdkonna turuliidrit liitusidki. Uue ettevõtte, Limestone Factories of Estonia suuromanikud on ka eelmiste ettevõtete põhiosanikud: Tallinna Paekivitoodete Tehase suurimale omanikule Vladimir Libmanile kuulub uues ettevõttes 44%, Auväärtile 28%, samuti tuli kaasa hulk väikeosanikke.
Ettevõtte tegevjuht Kuldar Õunapuu ütleb, et nüüd on võimalik väärindada paekivi suurimal võimalikul määral. Dekoratiivkivi tegemiseks sobilikke kihte kasutatakse kiviplaatide tootmiseks. Ülejäänud kivi purustatakse killustikuks. Väo karjääris toodetakse juba aastaid, tekitamata mingeid tootmisjääke. Killustiku tootmises tekib ligikaudu 40% materjalist paetuhk. Varem seda kasutada ei osatud ja see ladestati karjääris lihtsalt mägedesse. Nüüd on karjääri püsti pandud kaks pesuliini. Paetuha sõelmed pestakse läbi ning saadakse pestud paekiviliiv ja pestud killustik, mida müüakse täitematerjaliks. Ära pestakse ka aastate jooksul kerkinud paekivituhamäed. Pärast pesu jääb järele savi, mida kasutatakse karjääri rekultiveerimiseks.
Ehitatakse uus tehas
Kahe ettevõtte ühinemine ei piirdu ainult materjali jagamisega. Libmani sõnul on seni Skandinaavia turgu valitsenud Gotlandi ettevõtte kõrvale suudetud jõuda tänu hinnale ja tootmise efektiivsusele, mis on Eestis suurem. Libmani väitel valmistatakse Gotlandil looduslikku dekoratiivkivi enam-vähem sama meetodiga juba viikingite ajast. «Kui teed kolme inimesega ja käsitöövormis, siis see toode on küll väga ilus, kuid ei suuda toota mahtu», ütleb ta. Limestone Factories of Estonia kavatseb tõhusust veelgi suurendada. Seni veeti kivitahvlid autodega Saaremaa tehasesse, kus neist lõigati välja põranda- või seinaplaadid. Ruutmeetrisest plaadist sai valmistoodangut ainult 24% ehk veomaht oli üsna suur. Selline transport lõpetatakse. Libmani sõnul rajatakse Väo karjääri uus tehas, mis hakkab tootma Skandinaavia turule. Nad soovivad oma toodanguga jõuda ka mujale Euroopasse ja pikemas perspektiivis Põhja-Ameerikasse.
Saaremaa tehas jääb samuti alles. Seal kaevandatakse endiselt dolomiiti ja valmistatakse eridetaile. «Kui ühel hetkel Venemaal kauplemisvõimalus taastub või leiame dolomiidile eduka väljundi Euroopas või Ameerika turgudel, siis on meil karjäärid ja väga kõrgel tasemel töötlemise võime olemas», ütleb Auväärt.
VARUD | Lasnamäe külje all lõpetatakse kaevandamine
Juba 1959. aastast Lasnamäe küljel all tegutseva lubjakivikarjääri kinnipanek on lähedal. Suuremahulist killustikutootmist jagub seal veel ehk viis aastat.
Väo karjäärist saadud killustiku abil on üles ehitatud kõrvalasuv Lasnamäe ja valminud suuremad Eesti tee-ehitused. Karjääris tegutseva Limestone Factories of Estonia tegevjuhi Kuldar Õunapuu sõnul võetakse kasutusse veel mõned uued alad, kuid neid hoitakse dekoratiivkivi kaevandamiseks.
Ettevõttel on valmis vaadatud uus kaevandamisala – üsna lähedale Jõelähtme valda planeeritakse karjääri Maardu 3. Karjääri kasutusele võtuks on valmistutud 2018. aastast. Ent kaevandamisluba menetlev keskkonnaamet vaidleb kohtus kohaliku omavalitsusega, mis on karjääri rajamise vastu. Seni on kahes kohtuasjas keskkonnaamet peale jäänud. Õunapuu ütleb, et see on kaevandamiseks ühiskonnale kindlasti kõige väiksema häiringuga koht. See on vana turbakaevanduse ala, mille läheduses ei ole ühtegi hoonet. Lubjakivivarud on seal rikkalikud. Õunapuu väitel saaks sealt välja kaevata 15 miljonit kuni 20 miljonit kuupmeetrit maavara, mis tagab piirkonna lubjakivikillustikuga varustatuse 2050. aastani. «Me suudaksime varustada järgmise 20 aasta jooksul kõiki Harjumaa ehitusi ning lisaks Rail Balticu rajamist», kinnitab ta.
VARUD | Lasnamäe külje all lõpetatakse kaevandamine
Juba 1959. aastast Lasnamäe küljel all tegutseva lubjakivikarjääri kinnipanek on lähedal. Suuremahulist killustikutootmist jagub seal veel ehk viis aastat.
Väo karjäärist saadud killustiku abil on üles ehitatud kõrvalasuv Lasnamäe ja valminud suuremad Eesti tee-ehitused. Karjääris tegutseva Limestone Factories of Estonia tegevjuhi Kuldar Õunapuu sõnul võetakse kasutusse veel mõned uued alad, kuid neid hoitakse dekoratiivkivi kaevandamiseks.
Ettevõttel on valmis vaadatud uus kaevandamisala – üsna lähedale Jõelähtme valda planeeritakse karjääri Maardu 3. Karjääri kasutusele võtuks on valmistutud 2018. aastast. Ent kaevandamisluba menetlev keskkonnaamet vaidleb kohtus kohaliku omavalitsusega, mis on karjääri rajamise vastu. Seni on kahes kohtuasjas keskkonnaamet peale jäänud. Õunapuu ütleb, et see on kaevandamiseks ühiskonnale kindlasti kõige väiksema häiringuga koht. See on vana turbakaevanduse ala, mille läheduses ei ole ühtegi hoonet. Lubjakivivarud on seal rikkalikud. Õunapuu väitel saaks sealt välja kaevata 15 miljonit kuni 20 miljonit kuupmeetrit maavara, mis tagab piirkonna lubjakivikillustikuga varustatuse 2050. aastani. «Me suudaksime varustada järgmise 20 aasta jooksul kõiki Harjumaa ehitusi ning lisaks Rail Balticu rajamist», kinnitab ta.
