Anna–Maria Ouertani, reporter–toimetaja
Veel neli ja pool aastat kuulevad Lasnamäe elanikud Vao karjäärist kostvat hüdrovasarate müra, kuid tegelik tööstuskonflikt alles algab. Uus ala – Maardu-3 –tekitab vaidlusi: kohalik omavalitsus on vastu, ettevõte nõuab kaevandamist, kuid riik ei suuda seni selget otsust langetada. Nii jääb tulevase tooraine saatus õhku rippuma.
Hüdrovasar või lõhkeaine?
Eesti suurima killustikutootja omanik Vladimir Libman võtab meid vastu kiivri ja vestiga. Ta on nõus lahkelt ekskursiooni tegema ja näitama, kuidas karjäär töötab.
Tema sõnul tehakse täna umbes 98% töödest hüdrovasaratega ja vaid 2% lõhkamisega. 1990. aastate lõpus oli olukord vastupidine: 95% töödest olid lõhketööd ja vaid 5% tehti hüdrovasaratega. Kehtivate normide järgi on lõhkamine lubatud mitte lähemal kui 100 meetri kaugusel teest.
Aga mis edasi?
Vao karjäär tegutseb alates 1959. aastast ning on pikka aega olnud Tallinna ja Põhja-Eesti peamine ehituskivi allikas. Viimastel aastatel on ettevõte planeerinud kaevandamise järkjärgulist üleviimist uuele, lähedalasuvale Maardu-3 alale.
«Maardu-3 on meie tulevik. Oleme läbinud kogu keskkonnamõjude hindamise, ligi kolm aastat osalenud aruteludel ja koosolekutel. Kõik instantsid kiitsid projekti heaks, kuid nüüd on takerdutud detailplaneeringusse, kuigi seadus seda ei nõua. Tekib surnud ring: kaevandada ei tohi, aga alternatiivi pole», ütleb Libman.
Ta lisab, et ettevõte on juba teinud järeleandmisi: «Loobusime 50 hektarist, et säilitada valge merikotka elupaigad. Las ta elab, keegi ei vaidle. Aga siis peaks riik ütlema, kus me tohime töötada. Ehitustegevus ju ei peatu – linn vajab materjale».
Libmani sõnul jääb ettevõttele varuvariant, kui Vao karjäärilt ei õnnestu Maardu-3 alale üle minna. Ta ei avalda detaile, kuid märgib, et töö ei peatu täielikult, kuid töötajate arv väheneb umbes neljakümneni.
«Aga samal ajal jääb riik ilma toorainest ja elamispindadest. Meil on siis kuldsed korterid ja kuldsed teed, sest toorainet tuleb hakata välismaalt vedama ja hinnad tõusevad mitmekordseks». Ta selgitab, et transport muudab isegi odava tooraine majanduslikult mõttetuks.
Miks kohalikud vastu on?
Plaanitav Maardu-3 ala tekitab tugevat vastuseisu Jõelähtme vallalt ja kohalikelt elanikelt.
«Pakutav lubjakivikarjäär käsitletakse tootmisobjektina ning seetõttu peab selle rajamiseks olema kehtestatud karjääri võimaldav detailplaneering. Jõelähtme vald ei ole nõus sellesisulist detailplaneeringut kehtestama», teatab omavalitsus.
Valla hinnangul tooks karjäär kaasa suurenenud müra, õhusaaste ja radooni näol, samuti elanike tervise ja elukeskkonna halvenemise.
Ministeerium: otsus Maardu-3 osas on ajutiselt peatatud
Keskkonnaministeerium teatab, et Maardu-3 karjääri loa menetlus on praegu peatatud.
«Jõelähtme kohalik omavalitsus on loa väljastamise vastu, eraisikud samuti, samas kui PTA, RMK, Elering ja AS Gaasivõrgud on projekti kooskõlastanud», ütles Keskkonnaministeeriumi osakonnajuhataja Siret Punnisk.
Ta selgitas, et kui kohalik omavalitsus luba ei toeta, pöördub Keskkonnaministeerium Kliimaministeeriumi poole palvega hinnata, kas tegemist on ülekaaluka riikliku huviga.
Kui riiklik huvi kinnitatakse, pöördub ministeerium Eesti valitsuse poole. Ja valitsuse heakskiidu korral jätkab Keskkonnaministeerium taotluse menetlemist.
Kliimaministeeriumi veebilehel oleva plaani järgi võib lõplik otsus Maardu-3 kaevandusloa kohta sündida mitte varem kui 2026. aasta kevadel.
Artiikli täis-tekst, Postimees: https://rus.postimees.ee/8354357/foto-i-video-gidromoloty-budut-stuchat-eshche-chetyre-s-polovinoy-goda-budushchee-karera-vyao-na-kotoryy-chasto-zhaluyutsya-zhiteli-lasnamyae
