Rail Baltica planeeringut arvesse võttes on teada, et projekt läheb esialgselt plaanitud eelarvest oluliselt kallimaks. Lisaks kõikidele muudele hädadele on lisandunud veel üks probleem – liiva ja kruusa puudumine. Kui Harjumaal veel materjali jagub, siis Raplamaal ollakse juba suhteliselt hirmu piiril. 

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas tõdes Riigikogu infotunnil, et materjali osas on tõepoolest õige see, et vajadused trassi rajamiseks on suured. “Kõige parem olukord on hetkel Harjumaal, siis Raplamaa ning nendele järgneb Pärnumaa. Kui vaadata Eestit tervikuna, siis ka Harjumaa olukord on selline, et siin oleks vaja avada uusi karjääre, sest siinsete karjääride aeg hakkab täis saama. Täiendavaid karjääre on Eestisse igal juhul vaja,” rääkis Aas. 

Aasa sõnul on hetkel käimas tööd karjääridega kogu trassi ulatuses. Lisaks tegelevad teadlased sellega, et tulevikus kasutada ühe võimalusena trassi rajamisel aherainet. 

 Mis puudutab venimist, siis üks suuremaid põhjuseid oli Aasa sõnul see, et projekteerimisprotsessi ei juhitud kolmes Balti riigis eraldi, vaid sellega tegeles keskorganisatsioon. “Tänaseks on tõuke andnud see, et riigid tegelevad teemaga enda initsiatiivil. Mõnede protsesside puhul oleme jõudnud ka hangeteni,” rääkis Aas.

Edasi lugemiseks https://arileht.delfi.ee/artikkel/94978573/kas-ehitusmaavarasid-on-rail-balticu-rajamiseks-ikka-piisavalt-aas-vaja-on-avada-uusi-karjaare

Allikas: arileht.delfi.ee

Keskkonnaamet teatab Maardu III uuringuruumis lubjakivikarjääri rajamise ja lubjakivi kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmiavaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest.

Kavandatava tegevuse eesmärk on Maardu III uuringuruumi piirides lubjakivikarjääri avamine ja ehituslubjakivi kaevandamine arvestusliku keskmise aastase kaevandamise mahuga 300 000 m³. Kaevandamise määr 300 000 m³/a iseloomustab pikaajalist (30 aasta) keskmist tootmismahtu, sh arvestades karjääri avamiseks vajalike ettevalmistustööde ja reaalse tootmismahu saavutamiseks kuluvat aega ning kaevandatava varu ammendumisel karjääri korrastamiseks kuluvat aega. Lühema perioodi vältel on võimalik saavutada maksimaalne kaevandamise maht 500 000 m³ aastas, võttes arvesse maavara varu ja tehnilist võimekust. Arendaja taotleb kaevandamisluba 30 aastaks. Maardu III uuringuruumi pindala on 156,44 ha ning see asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Maardu külas katastriüksustel Viimsi metskond 72 (katastritunnus 24504:003:0053), Viimsi metskond 73 (24504:003:0054) ja Pruuli (24504:003:0149). Keskkonnaamet algatas kavandatavale tegevusele KMH 05.04.2021 kirjaga nr 6-3/21/5873-2.

Kavandatava tegevuse arendaja on Paekivitoodete Tehase osaühing (registrikood 10022037; aadress Peterburi tee 34, 11415 Tallinn; kontaktisik Vladimir Libman, telefon 6212 498, e-post paekivi@limestone.ee). Otsustaja on Keskkonnaamet (registrikood 70008658; aadress Roheline 64, Pärnu, 80010; kontaktisik on Egle Alt, telefon 5697 0213, e-post info@keskkonnaamet.ee). KMH ekspert on OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437; aadress Männiku tee 104, 11216 Tallinn; juhtekspert on Aadu Niidas, telefon 668 1013, e-post aadu@steiger.ee).

KMH programmiga saab tutvuda 06.11.2021 – 20.11.2021 Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee (alalehel Keskkonnateadlikkus, avalikustamised > Räägi kaasa > Keskkonnamõju hindamiste avalik väljapanek) ja tööpäeviti Jõelähtme Vallavalitsuses (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Jõelähtme vald, Harju maakond). Kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KMH programmi kohta saab esitada kuni 20.11.2021 otsustaja eeltoodud kontaktidel.

KMH programmi avalik arutelu toimub 14.12.2021 kell 17.00 Maardu mõisas (Maardu, Harju maakond) ja samal ajal ülekandena veebikeskkonnas MS Teams. Ülekande link: https://tinyurl.com/57zeme4r. Seoses COVID-19 levikuga ning vastavalt kehtestatud siseriiklikele piirangutele ohutuse tagamiseks tuleb kohapealsel arutelul omada COVID tõendit vaktsineerituse või läbipõdemise kohta ja kanda maski. Juhul, kui olukord muutub ning avalikud kogunemised siseruumides keelatakse, toimub arutelu ainult veebikeskkonnas MS Teams e-aruteluna. Juhul, kui puudub arvuti kasutamise võimalus, kuid on soov avalikul arutelul osaleda MS Teamsi vahendusel, palume võtta ühendust otsustajaga hiljemalt 12.12.2021 (egle.alt@keskkonnaamet.ee või 5697 0213).

Paekivitoodete Tehase OÜ arvates on olukord veelgi kriitilisem kui see paistis paar aastat tagasi ja on nõus, et kõrgemargilise lubjakivi varu jätkub Harjumaal 5-ks aastaks. Peale suuremahuliste ehitustööde (Rail Baltica, Peterburi tee jt.) tuleb kindlustada toormega ka meie ehitustööstust – betooni- ja raudbetooni toodete tootjaid, kes tegelevad muuhulgas ekspordiga Skandinaaviasse.

Samas, seoses „rohepöördega“ tulevad Eestisse pretsedenditud investeeringud Euroopa Liidust, millega kaasnevad suuremahulised ehitustööd ka teistes majandussektorites ja ühiskondlikus elus.

PTT – ei ole mitte ainult vanim lubjakivikillustikku tootev ettevõte, aga ka liider innovatsiooni ja ringmajanduse valdkonnas. Tegemist on esimese ja ainsa lubjakivikaevandajaga, kelle tootmine on 100% jääkidevaba ning, kes tegeleb paralleelselt kaevandamisega ka karjääride korrastamisega, misjärel on võimalik neid alasid kasutada nt. tehnoparkidena. Viimaste aastate jooksul oleme stabiilselt tootnud 1-1,3 miljonit tonni paekivitooteid ning sellest ligikaudu 400-600 tuhat tonni on ringmajanduse tooted, mis on saadud vanade sõelmemägede ümbertöötlemise tulemusena ning, mis asendavad edukalt näiteks looduslikku liiva, vähendades vajadust uute liivakarjääride või suurema hulga autotranspordi järele.

Rohkem infot Postimehe artiiklis (06.11.2021):

https://majandus.postimees.ee/7379332/liiva-kruusa-ja-killustiku-parast-kaib-soda

5. oktoobril 2021.a. sõlmiti notariaalne ühinemisleping OÜ Saare Dolomiit-Väokivi ja Paekivitoodete Tehase OÜ vahel. Käesolev leping ja põhikiri kiideti tehase osanike poolt  heaks üldkoosolekul 29. oktoobril.

Ettevõtete ühinemine toimub  01.jaanuaril 2022.a.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevjuht Enno Rebase sõnul lahendavad Eesti materjalitootjad oma tarneprobleemid ehk aasta lõpuks. 

Sarnaselt ülejäänud maailma tootjatega on ka Eesti ehitusmaterjalide tootjad suure nõudluse tõttu hädas tellimuste täitmisega.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevjuht Enno Rebane möönab, et tootjatel on keeruline aeg – I kvartalis vähenes müük koduturule aastases võrdluses 5%, kuid teises kvartalis tuli hakkama saada juba 31%-lise kasvuga. Kõige keerulisem aeg oligi II kvartal ja suvi, ütleb Rebane, kuid lisab et tootmisprobleemide lahendamist prognoositakse veel selle aasta lõpuni. „Paljudel tootjatel on sõlmitud pikaajalised lepingud, seetõttu ei olnud järsk üleminek miinusest plussi lihtne,” selgitab ta. Hankida tuli tooret, lisamaterjale, pakendeid, leida tööjõudu. Praegused probleemid on Rebase sõnul seotud eelkõige vajaminevate toodete või tarvikute impordiga. Hüppeliselt on kallinenud tooraine ja transport.

„Loomulikult on nõudluse kasv igati etem, kui nõudluse kahanemine aga hüppelised muutused on paraku alati keerukad,” võtab Rebane kokku Eesti ehitusmaterjalide tootjate olukorra.

Ettevõte on juba pikemat aega olnud Tallinna loomaaia jääkarude vaderiks, varem Paekivitoodete Tehase OÜ toetas jääkaru Nord’it

Jääkaru Friida (sündinud detsembris 2002 Tallinna Loomaaias) partneriks loomaaias oli isane jääkaru Nord.  Fridal ja Nordil sündis  24. Novermbril 2013 aastal tütar Nora, novembris 2016 sündis neil poeg Aron, kes viidi novembris 2020 Prantsusmaale, loomaaeda.

Virtuaaltuur Tallinna Loomaaia Polaariumist:

Madalakvaliteedilisele põlevkivi aherainele tuleb leida parim võimalik kasutusviis, ennekõike lõpetades avalikkusele puru silmaajamine, kirjutavad Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane ja Eesti Taristuehituse Liidu tegevdirektor Tarmo Trei. 

Rohkem kui kümme aastat on käinud kampaania, turundamaks Eesti rahvale ja otsustajatele põlevkivi kaevandamisel üle jäävat aherainet. Põlevkivi aherainet on kümnete miljonite tonnidena kuhjatud Ida-Virumaal aherainemägedesse. Pealiskaudsel vaatlusel paistab ju igati asjaliku mõttena – haakub keskkonnasäästlikkuse ja ringmajanduse ideedega? Ehitussektorit ei ole siiski suudetud veenda, küll aga on segadust külvatud laiemas avalikkuses.

Juba 2007. aastal väideti, et põlevkiviga koos kaevandatud paekivist „saab teha ükskõik mida” (vt EPL Ärileht, 28.12.2007). Kahjuks tehakse selliste kampaaniatega karuteene toimivatele ja arendatavatele paekivikarjääridele, püüdes jätta muljet, et „aherainekillustik lahendab kõik probleemid”. 

Kahtlemata on aherainekillustikule laiema kasutusvõimaluse otsimine positiivne. Kohtades, kuhu see sobib, ehk seal, kus nõuded kasutatavale materjalile madalamad, on aherainekillustiku kasutamine mõistlik. Aheraine puhul peab siiski arvestama, et tegemist on põlevkiviga kokku settinud materjaliga ning seetõttu pole mitmed selle materjali omadused võrreldavad ja samaväärsed paekarjäärist saadava kvaliteetse kivi omadustega. 

Aherainekillustik ei asenda kõrgekvaliteedilist paekivikillustikku 

Betooniala asjatundja Toomas Laur on kirjutanud põhjaliku selgituse, mida tuleb aheraine kasutamisel silmas pidada betoonide puhul (“Põlevkivi aherainest killustiku kasutamine betoonitööstuses on piiratud”, Ehitaja 2008 nr 3).

Laur võrdleb põlevkivi aherainest lubjakivikillustiku tehnilisi näitajaid seni toodetud ja kasutatud traditsiooniliste paekivikillustike omadustega. „Betooni täitematerjali osas on suuremad erinevused killustiku terade tiheduses, veeimavuses, külmakindluses. Madalamad näitajad on oluliseks ohu märgiks betooni väikesele kestusele,” selgitab TalTechi pikaaegne õppejõud ja ehitusmaterjalide sertifitseerija. Eesti Betooniühing ütleb üheselt: aherainekillustikku betoonis kasutada ei tohi. 

Samad seisukohad pädevad nii hoonete ehituses kui teedeehituses. Täitematerjalidele on kõrged nõuded seatud ka Rail Balticu projektis. Uuringute läbiviijad toovad esile, et aherainekillustikuga ei saa asendada kõrgekvaliteedilist paekivikillustikku (Sven Sillamäe TalTechi uuringud).

Rail Balticu jaoks läbi viidud uuringus räägitakse võimalusest teatud tingimustel ja konkreetsetes kasutuskohtades asendada liiv aherainekillustiku ja liiva seguga, kuid kõrgekvaliteedilist paekivikillustikku aherainekillustikuga asendada ei saa.

„Aheraine puhul on tegemist materjaliga, mille omadused üldjuhul ei vasta minimaalsetele kvaliteedinõuetele katendikonstruktsioonis aluskihtides kasutamiseks ning see on põhjendatud ja lubatud vaid väikese liikluskoormusega teede ehitamisel,” kirjutab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas oma vastuses keskkonnaministrile (17.01.2020).

Transpordiamet toob välja, et aheraine kasutamisel peavad tee kestuse ja optimaalse elukaare kulud olema samaväärsed võrreldes traditsiooniliste lahendustega ehk aherainekillustiku omadused peavad olema samad kui traditsioonilistel materjalidel. Sellistel juhtudel on võimalik kasutada aherainekillustikku võrdsetel alustel teiste täitematerjalidega.

Reaalsuses on aheraine omadused võrreldes traditsiooniliste täitematerjalidega küllaltki madalad, mistõttu on ka aheraine kasutus hetkel võimalik suhteliselt piiratud juhtudel, näiteks teede (või raudtee) muldkeha kihtides, kuhu ei ulatu dünaamilised koormused ja mis asuvad kuivas konstruktsioonikihis. Transpordiametile on oluline ka see, et vastav konstruktsioonikiht oleks tee elukaare lõpus taaskasutatav.

Lõplik otsus ühe või teise täitematerjali liigi kasutamiseks tehakse konkreetse ehitusobjekti raames lähtuvalt regulatsiooni ja projekti nõuetest, arvestades majanduslikku otstarbekust, sh transpordikulusid ning ehitusmaterjalidele esitatud kvaliteedinõudeid.

Eeldame, et kõik killustike tarbijad ja tootjad on teadvustanud, et aherainekillustikku saab kasutada vaid madalamate tehniliste nõuetega materjali kasutamist võimaldavates konstruktsioonides, mis on projekteerijate poolt täpselt ja kõigile nõuetele vastavalt kavandatud. 

Aherainekillustiku omaduste väärtused ei ole stabiilsed 

Eriti oluline on see, et aherainest toodetava killustiku omadused ei ole stabiilselt ühesugused, vaid muutuvad lähtuvalt paekivikihi asukohast ja ala suurusest, kust see materjal on kogutud.

Kui kõrgema kvaliteediga paekivikillustiku terade tihedus on 2,6–2,7 Mg/m3 ning külmakindlus F2, siis aherainekillustiku puhul on tiheduse väärtused 2,4 Mg/m3 ja külmakindlus F4 ning esineb ka veel madalamaid.

Madalamad terade tiheduse ja nõrgemad külmakindluse väärtused tähendavad seda, et killustikust väga suure osa moodustab põlevkivi. Ja sellist killustikku ilmastiku mõju kogevates konstruktsioonides kasutada ei saa.

Kui killustiku omaduste väärtused kõiguvad, saab sellise materjali kasutamise plaanimisel lähtuda vaid madalamatest väärtustest – ei kujuta ju ette, et üks meeter sama teed ehitatakse tugevast killustikust ja järgmine meeter nõrgast killustikust. 

Aherainekillustiku kasutamise eesmärk ei tohi olla rohepesu 

Küsigem, milline on aherainekillustiku ja liiva segu hind ja CO2 heitmed, võrreldes kohalikust karjäärist kaevandatud materjali omaga?

Selleks, et kasutada Ida-Virumaalt pärinevat aherainekillustikku näiteks Pärnumaal, on vaja see killustik transportida karjäärist kalluriga raudteejaama, laadida kopplaaduriga vagunitesse, vedada rongiga läbi Tallinna Pärnusse, seal vagunitest ekskavaatoriga maha laadida, seejärel vedada segamissõlme, seal segada ja viimaks transportida kalluriga objektile. Kogu see tarneahel toimib täna diiselkütust kasutavate masinate ja seadmete baasil.

Sellisel viisil tarnitavat materjali tuleb siis võrrelda materjaliga kohalikust karjäärist, kus toimub laadimine ekskavaatoriga autole ja vedu objektile. Ei pea olema raketiteadlane hindamaks, kumb tegevus on seotud suurema tootmis- ja transpordikuluga.

Nii saame aimu majanduslikust mõjust. Aga milline on selle tegevuse keskkonnamõju? Tavalise paekivikarjääri puhul hinnatakse iga kilomeetri läbimise vajadust ja mõju keskkonnale. Aheraine puhul räägime sadadest täiendavatest veokilomeetritest ja selle keskkonnamõju ei ole tõsiselt arutellu võetud? On ilmselge, et keskkonnamõju vähendamiseks tuleks aheraine ja sellest toodetav materjal ära kasutada võimalikult tekkekoha lähedal. 

Lahendus on olemas 

Põlevkivi kaevandamisel jääb täna umbes 1/3 väärtuslikust maavarast maa alla kadudeks, sest kaevandusi on vaja “üleval hoida” (et kaevanduse lagi sisse ei kukuks) ja seda tehakse nn tervikutega, mis jäävad kaevandamata. Samas rikuvad Ida-Virumaad põlevkivi kaevandamise jäätmed – hiiglaslikud aherainemäed.

Selle asemel, et neid mägesid sadade kilomeetrite taha vedada, kulutades suurtes kogustes energiat ja muid ressursse koos negatiivse keskkonnamõjuga, võiks aherainet kasutada kaevanduste tagasitäitmisel, mille tulemusel saaksime maa seest kätte kogu meie rahvusliku rikkuse. Nii käitudes saaksime maksimaalselt ära kasutada väärtusliku põlevkivi, kaotada aherainemäed ning vähendada olulisel määral negatiivset keskkonnamõju. Sealjuures läheb üle jääv materjal tagasi keskkonda, kust ta on tulnud.

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/arvamused/2021/08/26/ehitusmaterjalide-tootjad-ja-taristuehitajad-aherainemagedest-saia-ei-saa