Hea klient! Anname Teile teada eelseisvast hinnatõusust meie karjäärides. Alates 5-ndast juulist tõstame sõltuvalt kaubagrupist mõnede kaupade müügihindu kuni viis protsenti. Hindade korrigeerimise peamine põhjus on sisseostuhindade järsk ja prognoosimatu tõus. Vabandame tekkinud ebameeldivuste pärast ning soovime oma klientidele pakkuda jätkuvalt kvaliteetseid täitematerjale ning esmaklassilist teenindust! Parimal tasemel koostööd soovides Paekivitoodete Tehase OÜ

Homse jõukuse muudab võimalikuks taastuvenergiale, tarkadele majadele ja isesõitvatele autodele sihitud rohepööre, mis saab võimalikuks üksnes kohaliku paekivi vastutustundliku kasutamisega.

Harju Elu, 19.03.2021 Kuldar Õunapuu  – Paekivitoodete Tehase OÜ tegevdirektor  (Artikli lühendatud versioon).

Kohaliku toote eelistamist võib pidada kliimaneutraalse majanduse ja säästva eluviisi nurgakiviks – just sellele ideele rajab Eesti suurimate ehitustoorme valmistajate hulka kuuluv Paekivitoodete Tehase osaühing oma tuleviku.

Pole mõtet rääkida keskkonnateadlikkusest, kui poest ostetakse näiteks mahetoitu, mida imporditakse välismaalt. Transpordile ja säilitamisele kulutatakse sellisel juhul nii suur hulk energiat, mis muudab selle toidu loodust säästvaks kasvatamiseks tehtud pingutused mõttetuks. Ehitusmaterjalide puhul toimib sama reegel: mida kohalikum materjal, seda säästvam. Õnneks me oskame teede ja hoonete ehitamisel kasutada kohalikku paekivi, mis välistab vajaduse seada ennast sõltuvusse üksnes imporditavast graniitkillustikust.

Lõviosa Eesti rahvastikust ja majandusest koondub Harjumaale, mis paneb siinse looduse ja inimesed erilise surve alla. Seetõttu, lisaks oma isikliku hoovi puhastamisele, peab iga Harjumaa ettevõtja oma äriplaane lihvides mõõtma keskkonnale jäetava jalajälje suurust.

Hirmul suure augu pärast pole põhjust

Pole ime, et näiteks Jõelähtme valla rahvas sattus ärevusse, kui ühel ilusal päeval maandus nende kodukanti tohutu hulk kaevandamishuvilisi. Balti riike ühendava Rail Balticu raudteetrassi ehitamine nõuab hiiglaslikus koguses kvaliteetset paekivikillustikku.

Suurprojekt sattus ajavahemikule, mille jooksul ammenduvad kõik seni Harjumaal kasutatavad paekivikarjäärid. Sellest ka ettevõtjate rutakas tegutsemine. Kui kõik uuringuloa taotlused kaardile pandi, tundus nii mõnelegi, et karjääride vahelt paistab tulevikus vaid mõni üksik ära tallamata rohututt.

Õnneks pole asi kaugeltki nii hull.

Vaatamata tungivale vajadusele uute karjääride avamiseks, kujuneb tulevik palju roosilisemaks ja rohelisemaks. Esiteks puudub enamuse uuringutaotlusega leiukohtade kasutusele võtuks vajadus, sest nii mõnigi rikkalik paekivilade asub keskkonda ja inimesi väga vähe häirivas kohas, aga ehitustööstuse ettevõtete vahetus läheduses.

Kuid hoopis tähtsamaks mõjutajaks kujuneb viimase paari aasta jooksul toimunud revolutsiooniline murrang paekivi ammutamise tehnoloogias ja karjääride rekultiveerimises. Rohepööre maavarade kaevandamises pole mingisugune tühi sõnakõlks.

Praegu suudab kaevandusettevõte konkurentsis püsida üksnes tänu keskkonnasäästlikule tehnoloogiale. Lagastatud maa maha jätmine toob ettevõtjale üksnes rahalist kahju.

Austria päritolu seadmed löövad nurru

Kaks aastat tagasi astus Paekivitoodete Tehase osaühing täiesti uude ajastusse, soetades tõenäoliselt maailma kõige uuenduslikuma seadmete kompleksi.

Lasnamäe elanikud vabanesid 2019. aastal Väo karjäärist pärit tolmust ja öisest mürast kui pandi tööle Austrias disainitud ning Tšehhi Keestracki tehases valminud hübriidmootoriga mobiilne kivipurustusmasin. Ligi miljon eurot maksnud seadme soetamist rahastas rohkem kui kolmandikuga SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ehk KIK.

Öise vahetuse järele kadus vajadus, sest Keestracki seade töötab vana statsionaarse liiniga võrreldes kaks korda suurema võimsusega.

Vajadus tööjõu järele vähenes ligi kolmandiku võrra. Vana statsionaarse seadme juurest lendas varem tuulega Lasnamäe poole palju tolmu, kuid nüüd vähendatakse tolmu hulka seadmesse integreeritud niisutitega. Samuti tekib palju vähem müra.

Hübriidmasin töötab nii elektriga kui ka diiselmootoriga. Elektriga töötamine on palju odavam, kuid näiteks alajaama lähedusest eemal saab tööd jätkata diiselmootoriga, mis toimib sarnaselt rongidele, kus diiselmootoriga toodetakse elektrienergiat. Diiselmootor kulutab tunnis 80 liitrit kütust, kuid tagab ikkagi suure kokkuhoiu võrreldes vananenud tehnoloogiatega.

Keestracki peakonstruktor Johann Prüwasseri rääkis uue tootmisliini avamisel, et nende toodetud kivipurustaja vähendab oluliselt CO2-ga tekitatavat keskkonnakahju. Kui seade töötab 2000 tundi aastas, siis tekitab see vanema põlvkonna kivipurustajatega võrreldes 400 000 kilogrammi vähem CO2 heitmeid.

Hea üllatus lasnamäelastele ja poliitikutele

“Ma ei oodanud, et see nii vaikselt töötab,” ütles kivipurustaja pidulikule käivitamisele tulnud majandusminister Taavi Aas siis Delfile.

Lasnamäelaste heaolu pärast südant valutanud Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kiitis samuti juhtivale uudiste portaalile nähtut. “Suur tootlikkus tagabki selle seadme keskkonnasõbralikkuse,” tõdes Kõlvart.

Keestracki kivipurustusmasin kujutab endast klassi võrra suuremat ja tootlikumat seadet, võrreldes Eestis seni kasutatavatega. Vanemad seadmed suudavad tunnis purustada 200 tonni kive, Keestrack saab hakkama 350–400 tonni kividega. Seade toodab aastas ligi 600 000 tonni killustikku.

Mobiilne purustusmasin sõidab ise pae murdmise koha juurde, mistõttu kaob ära kivi karjäärisisene vedu hiiglaslike karjäärikalluritega. Masina lindilt tuleb vastavalt kliendi tellimusele valmis toodang ning veoautod veavad killustiku otse ehitusobjektile.

Pikaajaline kogemus töötamisel otse Lasnamäe elurajooni külje all suunas Paekivitoodete Tehase kivi murdmisele hüdrovasaratega, ilma lõhkeainet kasutamata. See aga tähendab, et plahvatuste müra ja maa värisemine kaevandamisega enam kaasas ei käi.

Paekivitoodete Tehase osaühing tegutseb Keestracki tehase esindajana Eestis ja Lätis.

Ehitusmaterjalide turgu ähvardavat tooraine kriisi saab vältida, kinnitasid Paekivitoodete Tehase geoloogilised uuringud.

Tallinna külje all Jõelähtme vallas asuva Maardu III leiukoha paekivi vastab esmaste tulemuste põhjal ehitustooraine kõrgeimatele kvaliteedinõudmistele.

Uus leiukoht võimaldab kliimaeesmärkidele vastavat kaevandamist, asudes betoonitehaste naabruses, kuid inimasustusest eemal.

„Juhul, kui riik otsustab Maardu III ala kaevandamise, siis langeb ära vajadus mitme väiksema ja keskkonda rohkem kahjustava paekivikarjääri avamiseks lähikonnas,“ ütles Paekivitoodete Tehase OÜ juhatuse esimees Vladimir Libman. „Kaugus eluasemetest tagab kogukonna vähima häirimise, teedevõrgu ja elektriliinide olemasolu välistab suures mahus uue taristu rajamise, lähedus olulistele ehitusobjektidele ja betoonitehastele vähendab transpordi saastet.“

Paekivitoodete tehas kasutab Keestracki hübriidseid ja mobiilseid karjäärimasinaid, mille keskkonna jalajälg kujuneb vana tehnoloogiaga võrreldes märkimisväärselt väiksemaks, muuhulgas tekkiv müra ja tolm. Ettevõte hakkab karjääri rekultiveerima mäetöödega samal ajal, mille tagajärjel antakse maaomanikule üle juba suures osas taastatud loodusega ala. 

Praegu Harjumaal kasutatavad paekivikarjäärid ammenduvad 5-7 aasta jooksul. Keskkonnaamet väljastas 08.01.2021 Paekivitoodete Tehasele geoloogilise uuringu loa Jõelähtme vallas asuvale riigile kuuluvale Maardu III alale, mis hõlmab kinnistuid Viimsi metskond 72, 73 ja Pruuli. Uuringuga täpsustatakse lubjakivi kasuliku kihi paksust, kvaliteeti ja kaevandamistingimusi. 

Geoloogilist uuringut viib läbi OÜ Inseneribüroo STEIGER ja häiringuid see tegevus ei tekita. Välitöödele järgnevad laboratoorsed uuringud maavara kvaliteedi väljaselgitamiseks, hüdrogeoloogiliste mudelite ning aruande koostamine. Välitööde käigus on kavas rajada kuni 20 uuringupuurauku sügavusega kuni 20 m. Puuraugud läbimõõduga 122 mm jäävad alguses avatuks, et mõõta põhjavee taset ja teha hüdrogeoloogilisi katsetöid. Puuraugud on kaetud pealt korgiga, tähistatud, looduses märgatavad ning nende sulgemine toimub kevadel vastavalt Viimsi metskond 73 kinnistul põlluharimisega tegeleva ettevõtte soovidele. 

“Toetame igati Jõelähtme valla soovi muuta maavarade kaevandamise maksu jaotussüsteemi ja viia ellu kohaliku kogukonnaga kokku lepitud rekultiveerimisprojekt, mida edukalt teeme näiteks Väo karjääris. Kahjuks on valla juhtkond võtnud äärmiselt ebaproduktiivse positsiooni ja kulutab suuri summasid kohtuvaidlustele valitsuse ja keskkonnaministeeriumiga”, – räägib tehase juht.

Alates 1959. aastast tegutsev Paekivitoodete Tehase OÜ on aastaid olnud Eesti suurim paekivikillustiku tootja, valmistades kuni 30% turu mahust. Ettevõte liigub kliimaneutraalse tööstuse ja jääkideta tootmise suunas, võttes järjepidevalt kasutusele uusi tehnoloogiaid nagu näiteks paekivi lõhkamisteta raimamine või pestud paekiviliiva tootmine.

Eesti suurima paekivikillustikutootja võidujooks ajaga on viinud pretsedenditu olukorrani.

Vastuseis uutele kaevandustele võib Tallinnas ja selle lähiümbruses ohtu seada paljud tulevased taristuprojektid.

Siiri Liiva siiri.liiva@arileht.ee (Artikli lühendatud versioon).

„2004. aastast on õhus olnud, et Harjumaa lubjakivi varud vähenevad ja on lõppemas,” ütleb Eesti suurima paekivikillustikutootja, 1959. aastast tegutseva Paekivitoodete Tehase OÜ suuromanik Vladimir Libman. „Reaalne varu ongi nüüd umbes viis kuni seitse aastat.” Ta ei pea silmas ainult enda, vaid ka teiste samal alal tegutsevate ettevõtete Tallinna ja selle lähiümbruse varu.

Kui lähiajal ei avata piirkonnas mõnda uut paekivikaevandust, võib Libmani sõnul juhtuda, et kõik Tallinna ja Harjumaa betoonitehased ning kogu teedeehitus jääb seisma või tuleb lubjakivi asendada kaks korda kallima graniidiga. „Aeg hakkab otsa saama,” nendib Libman.

Seetõttu esitas Paekivitoodete Tehase OÜ juba 2018. aasta aprillis keskkonnaametile taotluse, et teha 156,44 hektaril laiuval Maardu III uuringuruumi nimelisel alal geoloogilisi uuringuid. Uuringutest saaks teada, kui suur ja millise kvaliteediga on sealne paekivivaru. Uuringualasse kuulub mitu Jõelähtme vallas Maardu külas paiknevat riigi omandis kinnistut.

Omavalitsuse hinnangul ei ole uuritavale alale kaevanduste loomine valla arengudokumentide järgi ette nähtud.

Juba esimeses, 2018. aasta mai alguses keskkonnaametile saadetud kirjas teatas Jõelähtme vald, et ei toeta Paekivitoodete Tehase OÜ-le uuringuloa andmist. Omavalitsuse hinnangul ei ole uuritavale alale kaevanduste loomine valla arengudokumentide järgi ette nähtud. Valla sõnul sätestab arengukava, et uute kaevandusalade loomine on perspektiivitu, sest seda ei toeta ei kohalik kogukond ega ka omavalitsus.

Ent uuringuloa andmist pidasid vajalikuks nii majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) oma oktoobrikuises kui ka keskkonnaministeerium detsembrikuises kirjas, viidates varude ammendumisele. Seda kinnitas ka Eesti geoloogiateenistuse MKM-i tellimusel 2018. aastal tehtud uurimistöö, mis tõi esile, et kõnealusel uuringualal on väga hea kvaliteediga ehitus- ja viimistluskivimaterjal, mida on vaja mitme suure avaliku huviga infrastruktuuriobjekti ehitamiseks, nagu Rail Baltic ja 2 + 2 maanteed.

Kuigi maapõueseaduse järgi peab keskkonnaamet uuringuloa andmisest keelduma, kui kohalik omavalitsus on sellele vastu, on seaduses ka öeldud, et keskkonnaamet võib ettevõtte ettepanekul taotleda nõusolekut loa andmisele valitsuselt, mille pädevuses on anda uuringuks nõusolek, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi.

Leitigi, et riigi majandus- ja keskkonnahuvid on maavara uurimiseks ülekaalukad, ja mullu 24. septembri korraldusega andis valitsus uuringuteks heakskiidu. Keskkonnaamet väljastas loa 8. jaanuaril. Järgmisel päeval alustas Paekivitoodete Tehase OÜ juba inseneribüroo Steiger abiga Maardu III uuringuruumis mõõdistusi. Need peaks kestma järgmise nädala keskpaigani.

Ebatavaline olukord

Ent sellele järgnes pretsedenditu olukord. Jõelähtme vald vaidlustas valitsuse korralduse, mis andis uuringuteks heakskiidu, kuid kuna mõõdistusi pole peatatud, andis selle nädala alguses kohtusse ka keskkonnaameti uuringuloa väljastamise eest.

See on esimene kord, kui midagi sellist Eestis juhtub, tõdeb loa väljastaja. „Kohtuvaidlused uuringulubade raames pole erandlikud. Küll on erandlik, et valitsuse uuringuloa otsus vaidlustatakse,” ütleb keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja Martin Nurme. Tema sõnul pole keskkonnaametil siiani olnud kogemust, kus välja antud uuringuluba ja käimasolevad uuringud kohtus vaidlustatakse.

„Kõikide nimetatud lubade andmisest on Jõelähtme vald keeldunud, kaasa arvatud Maardu III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa,” sõnab Nurme. Ta tõdeb, et Jõelähtme vald pole erand, omavalitsused on uuringulubade andmisele iga aastaga üha rohkem vastu. „Maavara liik ei ole isegi oluline – vastu ollakse nii lubjakivi kui ka liiva ja kruusa uuringutele,” märgib Nurme.

Jõelähtme vallavanema Andrus Umboja sõnul jäävad nad oma 2018. aasta seisukohtade juurde, et lubjakivi kaevandamine pole kooskõlas ei valla ega ka kohalike elanike huvidega. 2018. aasta seisukohas märkis Jõelähtme vallavolikogu, et nende senised kogemused näitavad, et kaevandamisest tuleks vallale rohkem kahju kui tulu. „Kaevandamise spetsiifilisuse tõttu vallaelanike tööhõive üldjuhul ei suurene, küll aga kaasnevad kaevandamisega sageli keskkonnaprobleemid. Kaevandamise tõttu Jõelähtme vallale laekuv keskkonnatasu ei kompenseeri kaevandamise negatiivseid tagajärgi,” märgiti toona.

Umboja sõnul on Jõelähtme valla initsiatiivil toimunud kohtumisi keskkonna-, majandus- ja riigihalduse ministriga ning loodud töörühm, mille eesmärk on läbi rääkida ja kokku leppida lahendustes ja tingimustes, kuidas on võimalik kaevandamistegevust kavandada nii Jõelähtme vallas kui ka laiemalt Eestis.

„Me ei kauple, millise metsatüki või raba võib karjääriks muuta, vaid üritame leida põhimõttelisi lahendusi ja kokkuleppeid,” ütleb Jõelähtme vallavanem. Tema sõnul on valla, keskkonna- ja majandusministeeriumi esindajad juba kaks korda kohtunud ning aasta jooksul loodetakse panna paika hea kavandamistava põhimõtted.

Kuidas peaks suhtuma sellesse, et vald, kelle initsiatiivil on selline töörühm kokku kutsutud, vaidlustab Eestis esimest korda valitsuse otsuse, millega anti heakskiit riikliku tähtsusega uuringuteks? „Tuleb tõdeda, et eri põhjustel on see koostöö olnud konarlik ning õppimis- ja parandamisruumi on siin küllaga. Aga protsessi eesmärk ei ole süüdlasi otsida, vaid lahendusi leida. Käimasolevates aruteludes kujundame suundi tulevikuks ja pooleliolevaid menetlusi ei käsitle,” sõnab ministeeriumi esindaja.

Paekivitoodete Tehase OÜ jaoks tähendavad Maardu III uuringud märkimisväärset väljaminekut, sest poole aastaga tahetakse saada vastuseid küsimustele, mille tavatingimustel uurimine oleks võtnud aega neli aastat.

„Kuna avalikkuse huvi selle maatüki vastu on suhteliselt suur, siis ennetamaks olukordi, millele me ei oska vastata, teeme mitu korda rohkem uuringud, et tulevikus mitte häbisse jääda,” põhjendab ettevõtte suuromanik Vladimir Libman.

„Praegu käivad välitööd, aga loodame, et kuskil nelja kuni kuue kuu pärast on teada ka kõik geofüüsikalised omadused, hüdrogeoloogia- ja georadariga on see ala läbi käidud,” räägib Libman.

„Peamegi puurima, puurima, puurima, et siis võimalikult kiiresti teha analüüsid ja saada selgust,” nendib Libman. Ta rõhutab, et kui uuringute käigus tuleb ilmsiks mingi asjaolu, mille pärast pole võimalik seal kaevandada – nagu juhtus näiteks Nabalas –, siis nad ei kaevanda.

Erinevalt kohaliku valla ja kogukonna arusaamast, et uuringuloaga on juba ettevõttele ka kaevandusluba antud, pole ettevõtja sõnul kaevandamise kohta veel midagi otsustatud. Geoloogilistele uuringutele peaks järgnema veel keskkonnamõju hindamine ja alles siis saab ettevõte kaevandusluba taotlema hakata.

Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja Martin Nurme sõnul oli kindlasti nende uuringute alustamine ettevõtte risk, mida tehes ta oli teadlik, et need võidakse kohtus vaidlustada. Ta rõhutab siiski, et käimasoleva uuringu käigus kogutud info – isegi kui tulevikus ei ole võimalik sellele alale kaevandamiseks keskkonnaluba anda – on sellest hoolimata Eesti riigile väärtuslik ja annab ülevaate piirkonna geoloogilisest ehitusest.

Tema arust lahendaks sellise olukorra maakonna eriplaneering, kus määrataksealad, kus võiks tulevikus maavara uurida ja vajaduse korral kaevandada. „Selline teemaplaneering on algatatud Harjumaa kohta. Planeeringu käigus otsitakse teadaoleva info järgi välja alad, kus teoreetiliselt võiks mingi maavara levida, alad vaieldakse valdade ja teiste ametkondadega läbi. Sel juhul on alad juba ette teada ja vastuseisu ei tohiks lubade taotlemisel enam olla,” räägib Nurme.

Kuigi keskkonnaamet loodab Harjumaa kaevandusküsimustele lahendust praegu menetluses olevast maakonna eriplaneeringust, ei ole Paekivitoodete Tehase OÜ peainsener, Väo ja Maardu karjääri mäetööde juht Andrus Stimmer nii optimistlik. „Kuhu see jõudnud on? Mitte kuhugi, sest raha ei ole selle jaoks,” põhjendab ta.

Eriplaneeringu koostamisega võib ka kaua aega minna – enne saavad piirkonna lubjakivivarud otsa. „Ega karjääri avamine ei käi nii, et kui eriplaneering vastu võetakse, lüüakse kohe kopp maasse ja karjäär on valmis. Juba selle ettevalmistamine võtab viis aastat,” selgitab ettevõtte tegevjuht Kuldar Õunapuu.

Miks on riigi seisukohast oluline seda 156-hektarilist ala uurida?

Paekivitoodete Tehase OÜ taotletud Maardu III uuringuruum kattub suures osas uurimistöös määratud alaga, mis on hinnatud geoloogiliste uuringute tegemiseks perspektiivseks alaks.
Toodud alal levib Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivi, mis on väga hea kvaliteediga ehitus- ja viimistluskivi. Maardu maardla ehituslubjakivist saab toota killustikku purunemiskindluse kategooriaga LA30, mis vastab III klassi ehituskillustiku nõuetele.

Nimetatud kvaliteediga materjali on vaja mitme suure avaliku huviga infrastruktuuriobjekti ehitamiseks, näiteks Rail Balticu raudteetrass ja 2 + 2 maanteed.

Allikas: valitsuse 24.9.2020 korraldus, millega anti uuringuteks heakskiit, Riigi Teataja