Ehkki betoonitootjatele teevad muret nii ehitussektori kukkumine kui tsemendi hinna tõus, on olukord praegu tunduvalt kergem kui eelmise suure majandussurutise ajal, kuid raputus tuleb eri valdkondades erinevalt.

Betoonimeister ASi juhataja ja Eesti Betooniühingu juhatuse liige Kalle Suitslepp tõi välja, et ehitusmaterjalide hind on püsinud 14 aastat sisuliselt paigal.

«Turule on tulemas suuremaid projekte ja nii ehitusmaterjalide tootjad, ehitusettevõtted kui ka tarbijad on paremini kindlustatud kui eelmise kriisi ajal», – ütleb Betoonimeister ASi juhataja ja Eesti Betooniühingu juhatuse liige Kalle Suitslepp. Samuti on ehitusmaterjalide hind püsinud 14 aastat sisuliselt paigal.

Suitslepp kinnitab, et betoonitootmisse jõuab langus teatava viivitusega, seega pole praegu veel olulist kukkumist toimunud. «Seda nägime ka eelmise suure majanduskriisi ajal, mis Eestisse jõudis 2008. aastal. 2006–2007 käis kõva ehitamine, tellimusi oli tohutult, kõik vabad krundid ehitati täis. Kui 2008. aastal kõik pauguga seisma jäi, siis kõige rohkem said pihta kõikvõimalikud põllupealsed arendused. Suured objektid, nagu näiteks Tammsaare ärikeskus, jätkusid. Meie mahud kukkusid ära alles aasta-kaks hiljem ja põhja jõudsime siis, kui teised juba taastusid», – kinnitab Suitslepp.

Tänavu pole veel mahud kukkunud

Hetkel toimuv ehitusturu raputus on veidi teistmoodi. «2022.  aastal tootmismahud kokku pole võrreldes eelmise aastaga oluliselt kukkunud, esimese poolaasta Eesti betooniturg oli 10% plussis. Aasta teises pooles on mahud veidi langenud, aga mitte igal pool».

Tema sõnul on Eesti turg regiooniti erinev. «Tallinna mahud on tõesti hakanud vähenema, samas Ida-Virumaal, kuhu riik suunab palju euroraha, on turuaktiivsus tõusnud. Uusi projekte on Pärnu- ja Raplamaal. Rail Balticu taristuprojektid jätkuvad samuti. Samas on kindlasti ka selliseid objekte, mida lükatakse edasi paremate aegade ootele või ei alustatagi, sest ehitusmaterjalide hinnatõus tundub liiga suur».

Mahtu annavad tuulepargid

Suitslepa hinnangul mõjutab ehitussektoris võimalik turulangus erinevad valdkondasid erinevalt. «Kõige raskem on teedeehitusfirmadel, kus riik on peatanud investeeringud, nende ehitusmahud kukuvad kõige rohkem. Väike ebakindlus on ka elamuehituses. Kindlasti lähevad aga lähiajal töösse mitmed pikalt kavandatud uute tuuleparkide projektid. Näitab ju praegune olukord elektriturul kõnekalt kätte, et investeeringuid energiamajandusse pole piisavalt tehtud ja nüüd on oodata aktiivsemat tegutsemist».

Uute eluasemete ehitus päriselt ei peatu, kuid pangaintresside tõus ja ehitushinna kallinemine võib tempot pidurdada. «Praegu on inimestel on veel säästusid, ka palgad on tõusnud ja seega jagub pankadele laenukõlbulikke kliente. Teatavad korrektiivid kinnisvaraturul muidugi toimuvad, aga fakt on see, et vajadus korterite järele on alles ja arendusprojekte tuleb ka Tallinnast väljapoole, näiteks Pärnusse ja Tartusse», – on Betoonimeistri juht tuleviku suhtes optimistlik. «Nõudlus betooni järele ei ole Eestis regiooniti ühtlane. Neil betoonitootjatel, kes saavad täita tellimusi terve Eesti piires, on praegu kindlasti konkurentsieelis».

Kallis elekter mõjutab tsemenditootmist

Betooni hinnatõusu taga on eelkõige tootmiseks vajaliku tsemendi järjepidev kallinemine. «Tsemenditootmine on väga suure energiakuluga tööstus. Kui varem oli meil tsemendi hind aastaks lukus, siis 2022. aastal on tsemendimüüjad tõstnud aasta jooksul hinda neli korda. Põhjuseks eelkõige CO2 kvoodi ja elektri hinna mitmekordne tõus. Võrreldes 2021 aasta lõpuga on tsemendi hind tõusnud üle 60%. Tsemendi osakaal betooni omahinnast on umbes kolmandik».

Tsemendi hind pole hinnapakkumistes indekseeritud. «Kuna hoonete ja rajatiste ehitusprotsess on pikk, siis on hinna kallinedes väga raske juba olemasolevaid lepinguid all töövõtjatel ehitajatega ja ehitajatel tellijatega ümber mängida», – nendib Betoonimeistri juht. «Me püüame betooni hinnatõusust nii palju ette teada anda kui võimalik, lepinguid täites oleme lähtunud alati pakutud hinnast ja pakkumise kehtivusajast. Oleme pidanud tsemendihinna tõusust tulenevaid kulusid osaliselt ise kandma. Tellijatega suhtlemine ja hinnaläbirääkimised moodustavad meie tööst suurema osa kui kunagi varem».

Materjalide hinnatõus algas kaks aastat tagasi

Betoon kui väga tähtis ehitusmaterjal on Suitslepa sõnul muutunud ehituse ja investeeringute sünonüümiks. «Tihti kurdetakse, et liiga palju raha läheb betooni. Või et väga mitmed investeeringud on pandud pausile, kuna ehitusmaterjalide hinnad on tõusnud, ehk teisisõnu – betoon on liiga kallis», – tõdeb Suitslepp, kelle sõnul on ehitusmaterjalide hind olnud aastaid suhteliselt paigal.

«Kõige parema ülevaate saamiseks tuleks uurida ehitushinnaindeksit, mille paneb kokku Statistikaamet ning mis näitab kolme põhilise komponendi – tööjõu, ehitusmasinate ja ehitusmaterjalide – kallinemist. Sealt nähtub, et kui tööjõu komponent on 2006. aastast tänaseni tõusnud üle 70% siis ehitusmaterjalid on sama ajaga kallinenud ainult 55 % millest suurem hüpe toimus viimase kahe aastaga. 2006 kuni 2020. aastani tõusid ehitusmaterjalide hinnad vaid 10%», -kinnitab Suitslepp.

«Pärast 2008 aasta kriisi ületasid paljude ehitusmaterjalide tootjate tootmisvõimsused nõudlust ja materjalide hind püsis tänu tihedale konkurentsile aastaid madal. Seoses COVIDi pandeemia ja energiahindade kallinemisega olukord turul muutus ning hinnad hakkasid kaotatut tagasi tegema», – selgitab Betoonimeistri juht.

Ehitusmaterjalide hinnatõus tundub tema sõnul üüratult suur kuna see on toimunud väga lühikesel perioodil. «Kui hinnatõus viimase 15 aasta peale ära jagada, pole see suurem kui mõne muu kaubagrupi või teenuse kallinemine. Siit soovitus neile, kes on oma ehitusplaanid külmutanud. Kui on vajadust, siis tuleb julgelt ehitada, vajalike investeeringute edasilükkamine ehitushinda tõenäoliselt odavamaks ei tee».

Loe pikemalt: https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2022/11/18/betoonitootja-olukord-on-parem-kui-eelmise-kriisi-ajal-kuid-raputus-tuleb-teistmoodi

 Bauma 2022 mess toimus 24.-30.10.2022 Münhenis, Saksamaal, see on  rahvusvaheline ehitus- ja kaevandamismasinate, ehitussõidukite ning ehitustööriistade erialamess.
 
Bauma on maailma suurim ehitustööstuse erialamess maailmas. Mess annab täieliku ülevaate ehitusmasinatest, ehitussõidukitest, ehitustööriistadest ja kaevandamismasinatest. Bauma on rahvusvaheliste suhete platvormiks ja tähtsaim info- ning kontaktmess. Bauma on maailma suurim mitte ainult omal alal vaid kõige suurem maailmas korraldatav mess üldse. 

Messil esitletakse:  masinad, seadmed ja tööriistad hoonete, teede, kanalite, trasside, rööbasteede, tunnelite  ehituseks; Ehitusveokid, tõsteseadmed ja -vahendid; Masinad ja seadmed tsemendi, kipsi, lubja, kruusa, betoontoodete ja looduskivide tööstusele; Ajamid ja kuluvmaterjalid ehitusmaterjali tööstusele; Kaevandusseadmed.

Galerii Limestone Factories of Estonia OÜ osales BAUMA Mess-il 24-30.10.2022:

Riik plaanib teedeehitusse suunata järgmistel aastatel nii vähe raha, et koondamistest mööda minna on ettevõtjate sõnul võimatu.

Teedefirma Trev-2 juht Sven Pertens ütles, et kui tavapäraselt suunatakse teedeehitusse 100 ja enam miljonit, siis selle summa vähenemine poole, isegi kahe kolmandiku võrra on valus. Kui arvestada, et ka ehitushinnad on 20–25% tõusnud, siis ehitatav maht väheneb Pertensi sõnul praeguse seisuga lähiaastail isegi 25%ni sellest, kui palju varem ehitati.

 Praeguse plaani järgi suunab riik tuleval aastal teede ehitamisse 60 miljonit eurot, 2024. aastal 36 miljonit ja 2025. aastal 33 miljonit eurot.

Töö kaotaksid tuhanded

Nii Pertens kui ka Tallinna Teede juht Jüri Läll arutlesid, et suurim löök oleks teedeehitusele sel juhul just kvalifitseeritud tööjõu kaotamine, sest spetsialistid peavad endale leidma uue töö ja lahkuvad valdkonnast.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist öeldi, et 2023. aastaks on teedeehitajatele tööpõld riigieelarve- ja struktuurivahendite eest olemas, edasise osas tuleb järgmisel valitsusel teha täiendavaid otsuseid.

Transpordiamet on ehitushindade tõusu ja ehitusmaterjalide tarneraskuste tõttu juba lükanud edasi ligi 50 selleks aastaks kavandatud teeobjekti ehituse ning selle arvel ehitusettevõtetele hinnatõusu kompenseerinud, teatati ministeeriumist. Siiski on hinnatõusu kompenseerimise viis ettevõtjates pahameelt tekitanud. Eesti Ekspress kirjutas sel nädalal, et transpordiamet on ehitajatele välja pakkunud kuni 4,6% hüvitist, ent sellega leppimisel kaob õigus minna hiljem juurde küsima.

«Püüame seaduse ja valitsemisala eelarve piires teha kõik võimaliku, et sektori ettevõtted rasked ajad üle elaksid», – teatati ministeeriumist.

    Suuremad teede projektid lähiaastatel:

    Tallinna–Pärnu–Ikla tee Libatse–Nurme 2+2 lõik (investeering kokku 87,5 miljonit eurot, 2024. a 29,5 mln, 2025. a 29 mln, 2026. a 29 mln)

    Tallinna–Pärnu–Ikla tee Pärnu–Uulu 2+2 lõik (34,8 miljonit, 2022. a 5,4 mln, 2023. a 20,2 mln, 2024. a 9,2 mln)

    Tallinna–Pärnu–Ikla tee Sauga–Pärnu 2+2 lõik (kokku 10 miljonit eurot aastal 2023)

    Tallinna–Paldiski tee Harku eritasandiline ristmik (kokku 16,7 miljonit eurot, 2024. a 8,35 mln, 2025. a 8,35 mln)

    Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee Neanurme–Pikknurme 2+1 lõik (kokku 10 miljonit eurot aastal 2023)

Järgneb  teedefirma Trev-2 juht Sven Pertens-iga lühendatud inervjuu:

Samas taristuehituses on plaanid suured ja mingil hetkel peaksid ehitusmahud lausa kasvama varasemate plaanide järgi?

Kas ja millal need ehitusmahud suurenevad, seda on raske öelda, võimalik, et Rail Balticaga seoses mingisugune muutus toimub, aga arvestama peab ka sellega, et ega Rail Baltica näiteks asfaldi valdkonnale eriti tööd ei anna. Eestis on suurusjärgus 25 asfalditehast, umbes kümmekond asfalditootjat ja rääkides ühest asfalditehasest, siis kaasaegne tehas maksab kolm miljonit eurot.

Nii et see on päris arvestatav investeering, mis on nende tehaste all kinni, lisaks asfaldi paigaldustehnika ja kui muutust ei tule, on see kõik ülearune ja tuleks ära müüa, inimesed koondada, sest tegu on ju kvalifitseeritud tööjõuga. Kui inimene on tegutsenud asfaldi tootmises või asfaldi paigalduses, siis teda pole niisama lihtne Rail Balticu ehituses rakendada, sel on täitsa teine spetsiifika. See ei ole päris nii, et üks taristuehitus kõik.

Samas me tahame kõik iga päev teedel sõita…

Jah, ega Rail Baltica ka selles mõttes ei aita, isegi kui me ta aastaks 2030. valmis ehitame, et üks raudtee ei asenda kõiki maanteid.

Ja neljarealiste maanteede projekt tundub olevat üldse riiulisse pandud, paistab, et sellel kümnendil me neid enam edasi ei ehita. Kui jätkame varasemat tempot, siis kolm põhimaanteed saavad neljarealiseks umbes 110 aastaga ehk siis aastaks 2130 umbes. Aga arvestades, et praegu jätsime nende ehitamise üldse katki, siis võib-olla ei saa ka nii kiiresti.

Kui palju on neid ettevõtjaid, kes kahjumi lihtsalt alla neelavad?

See on variant, mis võib toimida siis, kui järgmisel aastal riik investeerib teedesse oluliselt rohkem kui sellel aastal. Praegu ei ole seda aga kuskilt näha. Teine küsimus on ka selles, et ettevõtjad on erinevad, mõnel on rohkem vanu lepinguid, teisel vähem. Raskemas olukorras on kindlasti need, kes on sellel aastal täitnud suuremahulisi vanu lepinguid, sest seal ulatuvad kahjumid ettevõtja vaates miljonitesse eurodesse. Ja nüüd ongi küsimus, et kas ettevõte on piisavalt tugev, et kanda mitu miljonit eurot kahjumit ja siiski jätkata või mitte.

Aga öeldakse ka, et ettevõtja peabki äris riskideks valmis olema?

Jah, aga siis võib küsida, et milleks on välja mõeldud selline termin nagu vääramatu jõud ehk force major. Ettevõtja ei pea arvestama sellega, et kuskil puhkeb sõda ja kellelegi või millelegi kehtestatakse sanktsioonid. Sellisel juhul peaks ettevõtja kirjutama oma hinnale 30-50 protsenti riskide näol hinda juurde, aga kui ta seda teeb ja teised ettevõtted seda sisse ei kirjuta, siis n-ö see riski hinnastav ettevõtja on ühe aastaga turult kadunud, sest ta ei saa mitte ühtegi tööd sellise hinnaga endale.

Nii et öelda, et Ukraina sõda on ettevõtjate probleem, aga mitte riigi probleem, päris nii see olema ei peaks, sest ettevõtjal ei ole mitte ühtegi valikut kuidagi olukorda muuta, ta ei saa ei sõda lõpetada ega sanktsioonidest mööda minna, et hankida asju sellise hinnaga, millega ta eeldas, et ta seda teha saab.

Kas riik saaks mõnel teisel moel ka aidata ettevõtjatel probleemi lahendada, kui hinnatõusu suurem kompenseerimine?

Riik on pakkunud välja sellise asja, et kui riiklikul tellijal jääb kusagilt raha üle, siis seda üle jäävat raha võib kasutada nende kahjumite kompenseerimiseks, aga seda raha mitte kuskilt üle ei jää, raha on igal pool puudu. Ja raha on raha, seda ei ole võimalik mitte millegagi asendada.

Nii et igas mõttes keeruline olukord?

On tõesti väga keeruline. Eks elame, näeme, mida järgmise aasta riigieelarve toob ja kuidas lõppevad vaidlused kallinemiste üle, kas taristuehitus muutub kuidagigi riigi jaoks oluliseks või siis pigem mitte. Praegu tundub, et see ei ole oluline.

Kas sisendite hinnad kasvavad praegu veelgi või on turud stabiliseerunud?

Hinnad on stabiliseerunud. Vahepeal olid hinnad isegi praegustest kõrgemad, aga nüüd on need andnud jälle natukene järele. Ütleme nii, et kui me võtame enne sõda veebruaris ja praegu, siis hinnatasemed on stabiliseerunud kuskil paarkümmend protsenti kõrgemal tasemel.

Aga küsimus on ikkagi, kuidas ettevõtjad kahjumid ära katavad. Niisugust varu kellelgi ei ole, et aasta, kolme või viie aasta kasum korstnasse kirjutada. Siin peab leidma lahenduse riik või siis ütlemagi, et kohus otsustab ja kes kestab selle kohtuprotsessi lõpuni välja, see näeb, mida kohus otsustab ja kes ei kesta, see on pankrotis ja siis lahendatakse teisi küsimusi.

Pakkumised, mis tehakse täna erinevaid riske arvesse võttes ületavad ju juba niigi tellija ehituseelarveid?

Eks kõik ongi kallimaks läinud ja see on küsimus riigile, et kas meil on taristut vaja või mitte. On üldteada fakt, et maailmas ei ole hea elujärjega riike, kus oleks vilets taristu. Need asjad käivad käsikäes ja kui me otsustame, et meil ei ole taristut vaja, siis otsustame, et meil ei ole ka tegelikult head elujärge vaja, vaid võime end arengumaadega samasse ritta seada.

Tahaks loota, et asi ikka selleni ei jõua…

Eks meie loodame ka, et mingid vajalikud otsused tulevad, aga need otsused saavad tulla ikkagi valitsuse ja riigi poolt. Olen tegutsenud valdkonnas 30 aastat ja esmakordselt on meil tõstatunud ka selline mõte päevakorda, et äkki peaks korraldama streigi või meeleavalduse, et meie sõnum otsustajatele kohale jõuaks, selline olukord on meil esmakordne.

Allikas: https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2022/09/01/pertens-riik-laseb-eesti-taristuehituse-pohja

Allikas: https://www.aripaev.ee/uudised/2022/09/23/teedeehituse-rahastamine-kuivab-kokku-tuhandeid-inimesi-ahvardab-too-kaotus

15-16. september 2022 toimus HEMA mess: Rasketehnika- ja Mäekonverents 2022 Tallinna uuel Hipodroomil, Saue vallas, Harjumaal.

Galerii HEMA Mess 15-16.09.2022:

Haljala valda Paasi külla soovib ettevõtja rajada lubjakivikarjääri. Sellele plaanile on tuliselt reageerinud nii elanikkond kui ka kohalik omavalitsus. Keskkonnaamet aga rahustab ja ütleb, et kogu protsess on alles väga alguses ja paanikaks pole põhjust, kuigi lubjakiviga varustatus on Eestis kriitiline.

Neljepäval ilmus Lääne-Virumaa Uudiste portaalis artikkel pealkirjaga «Haljala valla rahvas tunneb, et riik tahab neid Paasi karjääriga tüssata», milles avati kohalike inimeste ja kohaliku omavalitsuse murekohti seoses plaanitava karjääriga. Nüüd toome lugejani keskkonnaameti seisukohad.

16. augustini oli võimalik neil inimestel, kes huvituvad Paasi külla plaanitava lubjakivikarjääriga seonduv, esitada keskkonnaametile ettepanekud ja täiendavaid küsimusi.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse valdkonnas Erik Kosenkraniuse sõnul saadi kogukonnalt tagasiside rõõmustavalt palju. «Keskkonnaametile laekus Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta 17 kirja ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega. Kõik kirjad on arendajale ja eksperdile edastatud ning kõigile kirjadele vastatakse ning tõstatud teemasid arutatakse avalik arutelul», kommenteeris ta.

Kosenkranius rõhutas, et tegemist on siiski alles esimese kaasamisetapiga Paasi lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlemise protsessis, mille fookuses on keskkonnamõjude hindamise programmi koostamine.

Lubjakiviga varustatus on väga kriitiline

Miks tahetakse võtta maavarud nimetatud piirkonnas kasutusele, saab keskkonnaamet Kosenkraniuse sõnul kommenteerida põgusalt, kuna küsimus kuulub pigem majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalasse.

«Lubjakiviga varustatus on Eestis väga kriitiline, sest kõikjal toimub suur ehitustegevus,» selgitas Kosenkranius. «Lääne-Virumaa, Raplamaa ja Läänemaa lubjakivivarud mängivad tihti rolli selles, et lubjakivi varustatus oleks tagatud ka Harjumaal. Kuigi püütakse leida võimalusi tuua materjali võimalikult lähedalt, pole see alati võimalik. Näiteks ei asu igal pool ühesuguse kvaliteediga materjal. Maanteede ehitamisele on seatud niivõrd kõrged nõuded, et tihtipeale ei sobi iga ehituslubjakiviks kvalifitseeritud materjal tee ehituseks».

Ta nentis, et majandus-ja kommunikatsiooniministeerium juhtis 2019. aastal kirjas keskkonnaametile tähelepanu asjaolule, et aastatel 2018-2027 toimub riigiteede TEN-T teelõikudel laiaulatuslik ehitus ja rekonstrueerimistegevus. «Näiteks Tallinn-Narva maanteel Kostivere ning Loksa eritasandiliste ristmike ehitus, Rõmeda–Aaspere-Haljala tee laiendamine, Haljala-Kukruse ja Jõhvi-Narva lõigul teede laiendamine ning ehk ka eritasandiliste ristmike ehitus», selgitas Kosenkranius.

Seega ei saa öelda, et killustikku oleks vaja ühe konkreetse objekti tarvis. Pigem vajab Eesti teedevõrgu ehitus ja korrashoid seda laiemalt. «Keskkonnakaitse seisukohast on oluline, et ühelt poolt karjääre ei avataks läbimõtlemata ja teisalt, et ehitusmaterjali veokaugused, sealhulgas kogu seonduv keskkonnajalajälg poleks liiga suur», sedastas ta.

Miks avalikustati keset suve?

Kosenkranius ütles, et keskkonnaamet lähtub keskkonnamõju hindamise menetlustes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses antud menetlustähtaegadest. Sellest tulenevalt pole võimalik, et menetlus suveperioodiks täielikult peatuks.

«Keskkonnaametis on käimas praegu ühekorraga 54 keskkonnamõju hindamise protsessi ja arvestades keeruliste ning kaalukate menetluste suurt hulka ei ole võimalik viia kõikide keskkonnamõjude hindamiste menetlustoiminguid läbi ainult sügis-talvisel perioodil», rääkis Kosenkranius.

Ta lisas: «Seaduse järgi peab keskkonnamõju hindamise programmi avalik väljapanek kestma vähemalt 14 päeva, just suvise perioodi tõttu kestis Paasi lubjakivikarjääri programmi avalikustamine 30 päeva. Seega arvestas keskkonnaamet avalikustamise aja määramisel tavapäraselt ligi kaks korda pikema ajaga kui õigusaktis on ette nähtud. See andis kodanikele pikema aja programmiga tutvumiseks ning ettepanekute esitamiseks».

Kosenkranius pööras tähelepanu, et avalik arutelu alles ligikaudu poolteist kuud pärast keskkonnamõjude programmi avalikustamist ajal, kui inimesed on end taaskord sügiseks töölainele häälestanud.

Kõigil, kel on soov programmi kohta veel ettepanekuid või küsimusi esitada, saavad seda teha ka avalikul arutelul, mis toimub 31. augustil kell 16 Haljala vallamajas ja veebiülekandena.

See, kas karjäär avatakse või mitte, selgub keskkonnaloa edasise menetluse käigus, ütles keskkonnakasutuse asjatundja. «Praegu on keskkonnaloa menetlus keskkonnamõju hindamise protsessi ajaks peatunud. Kuna keskkonnamõju hindamise menetlus on algusetapis ning keskkonnamõju hindamise tulemused pole selgunud, siis ei saa keskkonnaamet ka prognoosida taotluse perspektiivikust».

Allikas: https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2022/08/18/keskkonnaamet-lubjakiviga-varustatus-on-eestis-vaga-kriitiline

Limestone Factories of Estonia OÜ soetas Väo karjääri uut Jaapani oma Hitachi Ekskavaatori ZX350-LC7.

Lisaks on esemele paigaldatud hüdrauliline vasar Epiroc HB3100.

Täname koostööpartnerit – Rotator Eesti OÜ –Hitachi ametlik esindaja Eesti ning soovime masinaoperaatoritele edu uue ekskavaatori kohanemisel.

Maardu karjäär:

20.06 – 21.06               07.30 – 16.30

22.06                            07.30 – 12.30

Väo karjäär:

20.06 – 21.06, 27.06      –           kaalumaja 07.30 – 16.30, lepingulistele klientidele laadimine kuni kl 19.00

22.06                                         kaalumaja 07.30 – 13.00, lepingulistele klientidele laadimine kuni kl 16.00