Anname teile käesolevaga teada, et tulles vastu klientide soovidele parandada laadimisvõimekust ja teenindust ning kohandades oma tööprotsesse digitaalse saatelehe struktuuriga, viime Väo karjääri töökorralduses sisse järgnevad muudatused:
Kaardimaksete ja ettemaksude miinimumarve suuruseks on 25 EUR+KM, mis sisaldab nii kauba kui ka laadimis- ja käitlemisteenuse maksumust. Miinimumarve ei sisalda transpordi maksumust.
Miinimumarvel on müüdavaks kaubaks laadimisteenus ning kauba kogust ja fraktsiooni kirjeldab laadurist saadud saateleht. Kui kauba maksumus ületab miinimumarve suurust, siis selle menetlemine toimub tavapärases korras. Miinimumarve hulka ei loeta transpordi maksumust ja see ei mõjuta arveldamise korda ning esitatakse eraldi reana.
Kerghaagistele materjalide laadimine frontaallaaduriga toimub kliendi omal vastutusel ning nõusolekul. Ettevõte ja laadurijuht võimalike kahjustuste osas materiaalset vastutust ei oma ning alternatiivina on võimalik laadimiseks kasutada labidat.
Kaanega kerghaagiste laadimine frontaallaaduriga toimub kliendi vastutusel ja nõusolekul ning laadurijuhil on õigus sellest keelduda. Alati on võimalik selle tüübi haagiseid laadida labidaga.
Kaubikute, väikebusside, kinniste veokite laadimine toimub ainult labidaga. Tasumisel rakendub miinimumarve põhimõte, kaubaks laadimisteenus.
Maardu karjäärist on võimalik materjali osta vaid ettemaksuga, minimaalne kogus 12 tonni. Lepinguliste klientide laadimine vastavalt senisele korrale.
Rakendused jõustuvad alates esmaspäevast 29.05.2023.
Väo karjääri lahtiolekuajad:
Tööpäeviti 7:30 – 19:00
L,P – suletud
Loodame teie mõistvale suhtumisele ning panustame koostöös rohelisemale Eestile.
Lugupidamisega,
Limestone factories of Estonia OÜ administratsioon
Täna allkirjastati leping Suurejoonelise ürituse «Lillede ball – lillekleit» korraldaja Tatjana Tridvornovaga.
Lilleball on unikaalne kunstiline vaatemäng, mis toimub kogu maailmas ainult Tallinnas.
Limestone Factories of Estonia OÜ on rahvusvahelise lillekleidide konkursi auhinnafondi asutaja. Tallinna kaunis iga-aastane lilletraditsioon – lilleball – toob keskaegse Tallinna südames kokku tuhandeid lillekaunistuse fänne.
Tatjana Tridvornova, Tallinna kõige suurejoonelisema suvesündmuse «Lilleball» asendamatu korraldaja ja lilleharmoonia muusa, korraldab 23. juulil Kadrioru pargis rahvusvahelise konkursi «Lillekleit». See on ainulaadne eluslilledest disainitud kleitide rahvusvahelise võistlus ja kontsert.
Žürii koosneb traditsiooniliselt rahvusvaheliselt tunnustatud floristidest, äri-, poliitika-, kultuuri- ja kunstivaldkonna esindajatest.
Inseneribüroos Steiger valmis Maardu III lubjakivimaardla uuringuala keskkonnamõjude hinnang, mis soovitab küll vähendada kaevandusala kolmandiku võrra, ent kinnitab, et kaevandada võib, kui kasutatakse tänapäevast tehnoloogiat ja järgitakse keskkonnanõudeid.
Maardu III lubjakivimaardlas soovib kaevandama hakata Limestone Factories of Estonia OÜ (endine Paekivitoodete Tehas OÜ), kes tellis inseneribüroolt Steiger ka keskkonnamõjude hindamise (KMH). Arvestuslikult kaevandataks karjäärist umbes 300 000 m3 lubjakivi aastas, riigipoolse huvi korral on ettevõte valmis kaevandama kuni 500 000 m3 aastas.
Väiksem kaeveala vähendab häiringuid
Steigeri keskkonnaekspert Aadu Niidas märgib, et KMH koostamise käigus analüüsiti kahte põhilist alternatiivi – lubjakivikarjääri avamist üksnes Maardu III uuringuruumi põhjaosas ning karjääri avamist kogu uuringuruumi piires koos turba kui kaasuva maavara kaevandamisega. Neid kahte alternatiivi võrreldi olukorraga, kui kumbagi ei rakendata, karjääre ei avata ja kõik jääb endistviisi.
Esialgsete järelduste põhjal soovitame vähendada taotletavat kaevandusala saja hektarini ehk plaanitavaga võrreldes kolmandiku võrra,” ütleb Niidas. Suurim mure ja kaevandamisega kaasnev keskkonnarisk seondub veetaseme võimaliku alanemisega. Selleks, et hoida karjääriga külgnevate alade veetaset, soovitab KMH rajada kaeveala perimeetrile 30 meetri laiune hüdrotõkke tranšee, mis tuleks täita moreeniga.
Jõelähtme vald on oma senistes väljaütlemistes ja seisukohtades olnud põhimõtteliselt karjääride avamise vastu.
Hüdrogeoloogilise modelleerimise tulemused näitavad, et sellisel juhul välistatakse peaaegu täielikult Maardu III uuringuruumis lubjakivi kaevandamise mõju kaevudele,” selgitab Aadu Niidas. Elupaikade kaitse kohta märgib Steigeri aruanne, et kaevandamine võib loomade- lindude elupaikadele negatiivset mõju kaasa tuua, aga seda aitab vähendada kaevandamise ala kokkutõmbamine esialgsega võrreldes 50 hektari võrra.
Hindajate arvates on vähetõenäoline, et kaevandamise käigus avatud pinnase tõttu tekkiv radooni kontsentratsioon võiks muutuda tervisele ohtlikuks. Karjääri rekultiveerimisel soovitab KMH kombineerida erinevaid lahendusi – põhjaosas võiks tagasitäitmisega rajada põllumaa ning lõunaosas liigendatud kaldajoonega veekogu, kaeveala ümbrus aga korrastada metsa- ja rohumaaks.
Võitlus kaeveloa eest on kestnud aastaid
Limestone’i juhatuse esimees Vladimir Libman märgib, et alustas ettevõttele uute toorainevõimaluste otsimisega aastal 2004. «Meil on kaks valikut – kas leida omal maal uusi võimalusi kaevandamiseks või hakata piiri tagant materjali sisse ostma», ütleb Libman. «Nabala uuringualal kestis epopöa 14 aastat ja lõppes looduskaitseala loomisega. Pärast seda asusime tegelema Maardu III maardlaga, see on meie tulevik. Kui seda karjääri kaevandamiseks ei avata, ootab Eestit peagi ees ehituspaekivi defitsiit, mille all hakkab kannatama nii üldehitus kui teedeehitus, sh Rail Balticu rajamine».
Kuldar Õunapuu kinnitab, et pärast karjääri sulgemist korrastab ettevõte kogu ala nii, nagu Jõelähtme vallaga kokku lepitakse. Fotod Ain Alvela
Libman märgib, et Limestone võiks teoreetiliselt avada karjääri juba sel aastal. Maardu III lubjakivivarusid nimetab ta suurepärasteks nii paiknemise kui kvaliteedi poolest ning kinnitab, et selle arvelt saaks Harjumaa ehituslubjakivi vajaduse katta vähemalt järgmise kolmekümne aasta jooksul. Limestone’i juhatuse liige Kuldar Õunapuu selgitab, et mitte ainult Maardu III uuringuala läheduses elavaid inimesi, vaid tegelikult kõiki Jõelähtme valla elanikke on KMH valmimisest ja selle sisu kokkuvõttest teavitatud.
«Tegu on kunagise turbatootmise alaga, mis asub inimasustusest suhteliselt eemal ja on juba inimtegevuse poolt n-ö rikutud. Samas on alal hea logistiline asukoht ning juurdepääsu sellele saab korraldada nii, et see kohalikke elanikke võimalikult vähe häiriks», räägib Õunapuu. «Samuti asub maardla küllaltki lähedal betooni- ja asfalditehastele, mistõttu materjali vedu jätab suhteliselt väikese CO2 jalajälje».
Esialgsete järelduste põhjal soovitame vähendada taotletavat kaevandusala saja hektarini ehk plaanitavaga võrreldes kolmandiku võrra.
Maardu III keskkonnamõjude hinnangu algatas keskkonnaamet 2021. aastal, valminud hinnang suunatakse avalikule arutelule enne jaanipäeva. Jõelähtme vallavalitsus ja volikogu on oma senistes väljaütlemistes ja seisukohtades olnud nii Maardu III-s kui põhimõtteliselt ka teistes kohtades karjääride avamise vastu.
Praeguste seaduste juures ei kompenseeri karjäärist laekuv tulu kohalikele elanikele kaevandamisega kaasnevat ebamugavust. Ettevõte väidab, et ei saa selles osas midagi ära teha ei saa, pigem on siin tarvilik riigi sekkumine. Kõige loogilisem muudatus oleks keskkonna ressursitasude proportsioonide ümberhindamine (praegu läheb sellest laias laastus 80% riigieelarvesse ja 20% kohalikule omavalitsusele).
Maardu III peidab endas väärt ehitusmaterjali
Maardu III uuringuala asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Maardu külas 156,44 hektaril. Maardlas asub Eesti lubjakivi kvaliteetseima Lasnamäe lademe Väo kihistu avamusala. Kaevandusmahu korral 300 000 m3 aastas sõidaks karjääri ja sealt välja 140 veokit ööpäevas ehk 19 masinat tunnis. Kõige lähem elamine maardla piirile asub umbes 500 meetri kaugusel, karjääri väljasõidust elatakse kõige lähemal 800 meetri kaugusel.
Eesti suurim paekivist ja dolomiidist viimistlusmaterjalide tootja, Limestone Factories of Estonia OÜ, kutsub Teid ehitusmessile EstBuild 2023, mis toimub
5-8.04.2023 Eesti Näituste messikeskuses (Pirita tee 28): stendi nr. C-45
Viie aasta pärast jäävad Harjumaal ehitustööd seisma.
Rail Balticu ehitus tõmbab Tallinna ümber olevad lubjakivikarjäärid tühjaks. Pole enam, millest betooni valmistada, ja tee-ehituses on puudus killustikust.
Saabuvat ehitusmaavara probleemi eitavad vaid uute karjääride avamisele vastu seisvad omavalitsused ja Rail Balticu arendaja, kes ei taha ehitusmaavarakriisi tekitaja rolli. Kõik teised näevad, et olukord on probleemne.
Kes sagedamini Tallinnast Narva maanteed mööda välja sõidab, teab teeäärsete puude taga otse Lasnamäe külje all asuvat karjääri. Seal augus kaevandab Limestone factories of Estonia OÜ (endine Paekivitoodete tehas), kes toodab kuni kolmandiku Eesti paekivikillustikust. Viie aasta pärast on karjääris lubjakivi otsas, kinnitavad ettevõtte juhid. Nad ütlevad, et Rail Balticu saame ehk valmis, kuid see tõmbabki karjäärist viimase varu välja. Sama saatus ootab ilmselt ka teisi Tallinna ümbruses olevaid Väo Paasi ja Harku karjääre.
Kvaliteetsed varud inimtühjal alal
Lahendus ohustavale ehitusmaavarakriisile oleks lähedalt võtta. Jõelähtme vallas on suured ja hea kvaliteediga lubjakivi varu inimtühjal soisel alal. Selle varuga oleks meil järgmisel 30 aastal killustik ehituses olemas. Limestone factories of Estonia on aastaid taotlenud luba, et seal lubjakivi kaevandamist alustada. Kohalik omavalitsus ei lase sel aja juhtuda.
Suur varu on muudetud ehitustegevusega kättesaamatuks.
Põhja-Eestis on tegelikult palju suures koguses väga hea kvaliteedi ja kaevandamistingimustega lubjakivivaru. Paraku on suur varu muudetud ehitustegevusega kättesaamatuks. Keskkonnaameti maapõuebüroo peaspetsialist Tiit Rahe toob näite, et väga hea kvaliteediga lubjakivi varu peale on ehitatud Lasnamäe linnaosa. Tema sõnul ei saa paradoksaalselt kaevandada ka kohtades, kuhu maardlate paiknemise tõttu ei olegi lastud ehitada ja kus puuduvad ka looduskaitselised objektid. Kohalikud elanikud on vastu.
«Kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus on mõnes Harjumaa piirkonnas lausa kriitilises seisus», nendib Rahe. Ta kinnitab, et kuna ehitusmaavara vedu üle 50 kilomeetri kauguselt on majanduslikult ebamõistlik ja väga suure keskkonnajalajäljega, jagub seda kehtivate kaevandamislubade järgi Harjumaal alla kümne aasta.
Kaevandusi ei lubata
Limestone factories of Estonia OÜ juhatuse esimees Vladimir Libman hakkas praeguse karjääri tühjenemiseks valmistuma juba 2004. aastal. Juhtides toonast Paekivitoodete tehast, nägi ta järgmise lubjakivikarjäärina Harjumaa lõunaosas asuvat Nabala maardlat. Koos ettevõtetega Merko ja Kiirkandur esitati geoloogiliste tööde tegemise, keskkonnamõjude hindamise ja kaevandusloa saamise taotlus. 14 aastat kestnud taotlemine lõppes valitsuse otsusega kuulutada see koht kaitsealaks. «Akadeemik Anto Raukas nimetas seda toona nõgesekaitsealaks», vihjab Libman otsuse sisukusele.
Limestone factories of Estonia OÜ juhatuse esimees Vladimir Libman veab juba ligi 20 aastat vägikaigast kohalike omavalitsustega, et mõni uus karjäär avada. Lahendusi näha ei ole. FOTO: Tiit Blaat | Delfi Meedia
Uut karjääri oli siiski vaja, mistõttu esitas Libman kohe uue geoloogiliste uuringute tegemise taotluse. Väljavalitu oli Jõelähtme vallas asuv Maardu III uuringuala. Libmani enda sõnul valiti selline ala, mis ei tohiks kellegi rahu häirida ning kust on toodangut klientidele ideaalne tarnida.
«Kaks ja pool aastat ootasime geoloogiliste uuringute loa väljastamist, samal ajal Jõelähtme vald tegi kõik endast oleneva, et protsessi pidurdada», – tõdeb Libman. Ta toob näite ühest väga ootamatust vallavalitsuse argumendist. Vallal oli mure kanasõnniku mahutite puutumatuse pärast. Sealjuures asusid mahutid lähimast puuraugust 200 meetri kaugusel. Kui valitsus ikkagi andis lõpuks geoloogilisteks uuringuteks eriotsusega loa, kaebas vald selle kohe kohtusse. Sama stsenaarium kordus ka järgmiste lubade väljastamise puhul.
Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja praegu uue karjääri jaoks luba ei anna.
FOTO: Sven Arbet | Delfi Meedia
Lõpuks on Limestone factories of Estonia OÜ jõudnud Maardu III uuringualal keskkonnamõjude hindamiseni. Kuigi avalik arutelu seisab ees alles suve hakul, postitas ettevõte eelmisel nädalal vallaelanike postkastidesse 2600 infovoldikut. Eesmärk on anda juba ennetavalt infot Jõelähtmes lubjakivi kaevandamise, keskkonnamõjude ja nende leevendamise kohta.
Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja nimetab seda propagandaleheks. Ta suhtub karjääri asukoha valikusse endiselt kriitiliselt. Esmased vastuväited jätavad küll otsitud mulje. Kui tavaliselt on selliste objektide häda, et need kipuvad sattuma mõne inimese jaoks tema n-ö tagahoovi, siis selle karjääri asukoht on inimtühi Maardu raba. Lähim elamine peaks väidetavalt jääma 800 meetri kaugusele.
See, et raskeliiklus suunatakse liikluskorralduslike vahenditega soovitud trassile, on üsna tavapärane lahendus.
Umboja ei ole aga rahul, et kaevandust tahetakse rajada kõige märjemasse kohta. Ta ei usu ka kaevanduse planeerijate lubadust, et karjäärist väljuv transport ei hakka läbima Loo ja Lagedi alevikku, keerutades seal üles tolmu ja müra. Projekti järgi peaks karjäärist väljuv liiklus kasutama Narva maantee kogujateid. Nende kasutamine teeks marsruudi küll pikemaks, kuid väldiks asulaid. Umboja sõnul otsustab veoautojuht ise karjääri väravast väljudes, kuhu sõidab. See, et raskeliiklus suunatakse liikluskorralduslike vahenditega soovitud trassile, on sellistes olukordades üsna tavapärane lahendus.
Ehitusmaterjali defitsiit paistab
Libman on üritanud uut karjääri avada 18 aastat. Nüüd hakkab kiireks minema, sest materjali nõudlejate hulka on astunud Rail Baltic. Limestone factories of Estonia OÜ toodete hulka kuulub ka paekivist valmistatav marmor. See on ettevõtte toodangust väiksem osa, kuid üle saja korra kallim kui killustik. Selle tootmise juht Hindrek Auväärt ütleb, et olemasolev Väo karjäär võimaldab veel Rail Balticu valmis ehitada, kuid siis peaks ohvriks tooma kõik, mis seal karjääris veel leidub, ehk ka kihid, mida saaks väärindada killustikust 150 korda kallimaks tooteks.
Limestone factories of Estonia OÜ tegevjuht Kuldar Õunapuu teeb oma arvutused Rail Balticu sellel aastal töösse mineva Ülemiste-Soodevahe lõigu järgi. Sellele 6,6 km lõigule on vaja lubjakivist täitematerjali umbes 200 000 m3. Harjumaal on Rail Balticu trassi pikkus ligikaudu 40 kilomeetrit ning maksimaalse materjalivajaduse korral jätkukski praegusest Väo karjäärist ainult selle lõigu varustamiseks (killustiku tootmiseks on Väos 1,4 miljonit m3 varu).
Ohvriks peaks tooma kihid, mida saaks väärindada killustikust 150 korda kallimaks tooteks.
Osaliselt tuleb ohverdada ka dekoratiivkivi tootmise plokk ja teha sellest killustikku, lisab Õunapuu. Pärast Rail Balticu ehituse lõppemist tuleks tema väitel Väo karjääri varust killustiku tootmine lõpetada. Tema sõnul ettevõte küll ei kaoks ja jätkaks dekoratiivkivi tootmist, kuid praegusest mitu korda väiksemas mahus.
See pole veel kõik. Kui Väo lubjakivikarjäärist ehitatakse üksnes Rail Balticut, kanduks ülejäänud nõudlus teistesse karjääridesse, mis tühjeneksid Õunapuu kinnitusel samasuguse hooga. „Oleme viie aasta pärast olukorras, kus Harjumaal on lubjakivi varu täielikult ammendunud,“ väidab ta. „Maardu III karjääri avamata on betooni- ja asfalditootmine seiskunud ning teedeehituse ühiku hind märgatavalt tõusnud ja mahud vähenenud,“ viitab Õunapuu reeglile, et kaugemalt kui 50 km ei ole mõistlik killustikku vedada. Täitematerjalide CO2 jalajälg muutub mitu korda suuremaks ja sama raha eest ehitatavate teede kilomeetrite arv väheneb tohutult, nendib ta.
«Oleme viie aasta pärast olukorras, kus Harjumaal on lubjakivi varu täielikult ammendunud».
«Väited, et ilma Maardu III ala kaevanduseta saabuks Harjumaal ehituskillustiku kriis ning maanteed ja Rail Baltic jäävad ehitamata, on paljasõnalised väited ja avalikkuse survestamine oma ärihuvide realiseerimiseks», – lausub Umboja. Tema kinnitusel mahub Rail Balticu lubjakivikillustiku maht tavapärase tarbimise sisse ja mingit suurt mahu kasvu see kaasa ei too. Umboja lisab, et teadaolevalt väheneb maanteede ehitamine märkimisväärselt ja seetõttu ehituskillustiku tarbimine hoopis pigem väheneb.
Ka Rail Baltic Estonia ei soovi endale Harjumaal ehitusmaavarakriisi tekitaja rolli võtta. Nende kommunikatsioonijuht Priit Pruul kinnitab, et ainuüksi Rail Balticu raudtee rajamise pärast ei pea Eestis praegu mitte ühtegi uut karjääri avama. Ta viitab viis aastat tagasi Teede Tehnokeskuse tehtud ehitusmaavara kaardistusele. Selles leitakse, et Rail Balticu ehitamisele kulub kõigest 10–30% aastasest kaevandamismahust ning see ei mõjuta olulisel määral ehitusmaavara varustuskindlust.
Lahendus on tee- ja raudtee-ehituse seiskumine
Ehitusmaavara varustuskindluse aruande avaldas eelmisel sügisel ka riigikontroll. Nende aruandes oli erinevalt Rail Baltic Estonia omadest hoopis vastupidised järeldused. Riigikontroll viitab geoloogiateenistuse uuringule, kus öeldakse, et Harjumaa kaevandustes lõppeb hea kvaliteediga lubjakivi otsa juba 2026. aastal.
Ka Rail Balticu raudteetrassi ehitusmaavaraga varustamist uurides jõuti järeldusele, et seis on kriitiline. Kindlasti on vaja avada arvestatava varuga uusi lubjakivikarjääre, kuid kohalikud kogukonnad koos omavalitsustega on selle vastu. Riigikontrolli hinnangul päästab Eesti paekivi (aga ka kruusa ja liiva) defitsiidist üksnes maantee-ehituse soikumine ja Rail Balticu ehituse venimine. Irooniliselt tõdetakse, et mõlemad lahendused on võimalikud.
Taristuehitusettevõtte Trev-2 juhatuse esimees Sven Pertens kinnitab, et saabub ehitusmaterjali puudus. FOTO: Kiur Kaasik | Delfi Meedia
Pruul tõdeb lõpetuseks, et materjalid on Rail Balticu hangete osa ehk seda, milliseid kaevandusi kasutatakse, otsustavad ehitusfirmad. «Võimalik, et saamegi Rail Balticu ehitatud nii, et uusi karjääre ei ole tarvis avada. Küsimus on aga selles, mis saab edasi», – vastab Trev-2 Grupi ja taristuehituse liidu juhatuse esimees Sven Pertens. Ka tema arvab, et kui raudtee ehitamise kõrval saadakse veel valmis mõni üksik suurem taristuobjekt, on meie karjääridest materjal otsas. Kui samal ajal avata uusi karjääre, tekib ehitusmaterjalidest puudus. See aeg võib tema hinnangul saabuda juba 2025. aastal, paremal juhul pärast 2030. aastat. Pertensi sõnul pole Eestil ehitusmaavara arengukava, mistõttu pole riigi tasandil ehitusmaavarast tervikpilti.
Umboja kinnitab, et Harjumaa ehitusmaavara teemaplaneeringut juba koostatakse. Viis kuni seitse aastat veel ning koostöös riigi, omavalitsuste ja kogukondadega on paigas alad, kus saab tulevikus uusi kaevandusi avada. Seniks on tema sõnul pakkunud neli omavalitsust varustuskindluse tagamiseks asukohad, kus nad nõustuvad paekivi kaevandamisega. Suuresti on tegu olemasolevate karjääride äärealadega.
Vanu karjääre on saanud viimastel aastatel mõnest kohast laiendada.
Tiit Rahe ütleb, et see vastab tõele: vanu karjääre on saanud viimastel aastatel mõnest kohast laiendada. Hea kvaliteediga lubjakivi kriitilist seisu Harju maakonnas need laiendused tema sõnul siiski ei lahenda. Limestone factories of Estonia juhid oleksid valmis Maardu III alal alustama tööd juba tänavu sügisel, kui Jõelähtme elanikud suudaksid teha riigimeheliku otsuse. Rahe aga Maardu III kaevandusalale lootust ei anna. Arvestades kohalikku vastuseisu, ei ole tõenäoline, et umbes viie aasta vaates võib selles piirkonnas saada kaevandamiseks vajaminevaid keskkonnalubasid ning alustada kaevandamist, tõdeb ta.
Eesti suurim lubjakivikarjäär on tsemenditootja käes
Eesti suurim lubjakivikarjäär asub Lääne-Virumaal Rakvere vallas. Aru-Lõuna lubjakivikarjäär kuulub AS-ile Kunda Nordic Tsement. Mäeeraldise pindala on 317,34 hektarit. Karjäärist kaevandatakse tsemendi tooraineks vajaminevat lubjakivi ja toodetakse ka ehituskillustikku. Kaevandatavat varu on natuke vähem kui 9,4 miljonit m3.
Suuruselt teisel kohal on Vasalemma karjäär. Mäeeraldise pindala on 344,09 hektarit ja sellega võiks Vasalemma olla ka Eesti suurim karjäär, kuid koos teenindusmaaga on Aru-Lõuna karjäär suurem.
Märkimisväärse suurusega on Tallinna külje all asuvad Väo ja Harku maardlad. Väo maardlas on suurim Väo lubjakivikarjäär (mäeeraldise teenindusmaa 176,02 hektarit). Karjäär asub Tallinna linna territooriumil ning suured paneelelamud on ehitatud karjääri vahetusse lähedusse.
Harku maardlas on suurim Harku lubjakivikarjäär (mäeeraldise teenindusmaa 54,75 hektarit).
Maardu III kaevandusala on ca 100 hektarit. Varud on seal üle 12 miljoni m3, millest on võimalik toota üle 20 miljoni tonni killustikku. Harjumaa aastane vajadus on 1-1,5 miljonit tonni.
Eestis kaevandatakse lubjakivi 54 karjääris. Nende varu hulk on kokku suurusjärgus 117 miljonit m3. Peab aga arvestama, et lubjakivi on mõistlik vedada kuni 50 kilomeetri kaugusele.
