Boris Zemtšihhin: kivi, mida me kaevandame, on igavene

«Mõnikord vaatad karjääris ringi – ala suurus on 2 korda 3 kilomeetrit, ja selles karjääris on möödunud kogu elu ning kestab ikka veel», – ütleb ekskavaatori töödejuhataja Boris Zemtšihhin, kes on 45 aastat töötanud killustikku tootvas ettevõttes.

Üles on kasvanud põlvkond, kes ei tea, milline nägi välja koht, kust algab kogu Lasnamäed läbiv Laagna tee, ei mäleta, et tänase Pae pargi territoorium on endine karjäär, kus kaevandati paekivi, mida kasutati teede, elumajade ja ühiskondlike hoonete ehitamiseks. Enamikule meist meenutavad minevikku vaid looduslikud seinad, mida näevad kõik, kes sõidavad mööda Laagna teed, jalakäijad näevad neid aga Mehaanikakooli bussipeatusest. Boris Zemtšihhini jaoks on lubjakivikarjäär kogu tema elu.

Kuna tehnoloogia on teda paelunud juba kooliajast saati, lõpetas ta oma haridustee Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis (praegune Tallinna Tehnikakõrgkool) ehitusmasinate ja -seadmete erialal. Ta tuli tööle Paekivitoodete Tehasesse. Tal pole kunagi olnud teist tööd ja tõenäoliselt ei tule ka.

Täiustatud tehnoloogia

Väo karjäär, kus Zemtšihhin praegu töötab, külgneb tihedalt Peterburi maanteega. Varem kivi kaevandamisel puuriti ja kasutati lõhkeaineid, lõhutud kivi laaditi ekskavaatoritega ja veeti ära raskeveokitel. Turvatsoon – 200 meetrit maanteest, elektriliinist ja gaasitrassist. Kogu kivi väljavõtmiseks oli vaja üle minna üle kallimale tehnoloogiale – lubjakivi kaevandamisele ilma lõhkamiseta.

«Meie direktor Vladimir Libman kutsus kokku koosoleku: «Poisid, me kas lõpetame kaevandamise, sulgeme kogu selle asja ja läheme laiali või läheme üle kivimi kaevandamisele hüdrauliliste haamritega. Ja me alustasime esimestena tööd selle tehnikaga. See oli raske: esiteks oli see ebatavaline ja teiseks oli see lihtsalt raske. Aga pole hullu, harjusime ära», – meenutab Boriss Zemtšihhin.

«Ainulaadne on see, et ämbri asemel on haamer», – nimetab ta muljetavaldavat hüdraulilist haamrit meie kõrvadele tuttava olmesõnaga. Protsess toimub kihikaupa.

Ma olen ennekõige ekskavaatoritöötaja

«Vaadake, mitu sajandit on vanalinn püsinud. Ja on terve! Sest tollal kivi ei lõhatud. Lõhkamisel tekivad paljud mikropraod, seejärel mõjuvad ilmastikutingimused – vihm, külm, kivi laguneb. Kahju on vaadata Raekoda – see on murenenud. Sa pead teadma, kuidas kivi valida ja õigesti paigaldada, siis kestab tulemus igavesti», – ütleb Boriss Zemtšihhin.

Kord tulid tehasesse külalised Soomest, vaatasid, kuidas see töötab, ja ütlesid: «Helsingis püstitati olümpiavõitja Paavo Nurmile tema eluajal staadionile mälestusmärk. Tallinnas tuleks Väo karjääri püstitada mälestusmärk Boriss Zemtšihhinile, samuti tema eluajal». Aga tema ise ennast legendaarseks ekskavaatorioperaatoriks ei pea, ta lihtsalt töötab.

Artiikli originaal-tekst: https://stolitsa.ee/tallinn/boris-zemchikhin-kamen-kotoryy-my-dobyvaem-vechnyy

Boriss Zemtšihhin. Foto: Ilja Matusihis / Tallinna Strateegiakeskus (Linnameedia)

Limestone Factories of Estonia kasutab osaliselt roheenergiat

Limestone Factories of Estonia OÜ on 2024.aastal oma kõikides tarbimispunkides kokku 150 MWh 100% taastuvatest energiallikatest toodetud elektrit.

Taastuvatest allikatest elektrienergia tarbimise periood 01.01-31.12.2024.a.

Sertifikaadi väljastaja: Nordic Power Management OÜ.

Lahtiolekuajad pühade ajal

Lp. KLIENDID

VÄO KARJÄÄR

Töötab pühade ajal järgnevalt:

Kuni 22.12.2023 7:30-19:00

25.12 ja 26.12.2023 SULETUD

27.12-29.12.2023 7:30-16:30

1.01 ja 2.01.2024 SULETUD

3.01-5.01.2024 7:30-16:30

Alates 8.01.2024 7:30-19:00

Maardu karjäär

11.12.2023 – 1.03.2024

SULETUD

Hinnakirja muudatused jõustuvad 1.jaanuar 2024

Antud kirjaga juhime Teie tähelepanu Väo ja Maardu karjääride hinnakirja muudatustele

Kallid koostööpartnerid! 

Hinnakirja muudatused jõustuvad 1.jaanuar 2024, mis laieneb ka lepingulistele klientidele!


Lisainfo saamiseks palume ühendust võtta oma kontaktisikuga. Üldine hinnakiri on kättesaadav kodulehel www.limestone.ee 
 

Meile on oluline, et Teile pakutavad tooted ja teenused vastaks kõrgeimatele kvaliteedinõuetele ning hindame, et olete valinud Limestone factories of Estonia oma koostööpartneriks.
 

Head vana aasta lõppu ja uue algust soovides! Limestone factories of Estonia

Väo karjääri lõunasein üldvaade

Limestone Factories of Estonia ostis veel Hitachi ekskavaatori

Limestone Factories of Estonia OÜ soetas Väo karjääri uut Jaapani oma Hitachi ZX350 -H5.

Lisaks on esemele paigaldatud hüdrauliline vasar.

Täname koostööpartnerit – Rotator Eesti OÜ –Hitachi ametlik esindaja Eesti ning soovime masinaoperaatoritele edu uue ekskavaatori kohanemisel.

Eestimaine looduskivi on 21. sajandi materjal

Eesti looduskivil on ehitusmaterjalina selja taga pikk ja väärikas ajalugu. Aastasadade möödumine ei ole vähendanud ei materjali ilu ega vastupidavust – vaadake näiteks Tallinna vanalinna hooneid. Meie kodumaist kivi on ehituses kasutatud juba peaaegu 800 aastat. Reval Stone kaevandab paekivi Tallinnas, dolomiiti Saaremaal ja Märjamaa lähistel Orgita karjääris. Looduskivi töödeldakse vastavalt klientide soovidele Saaremaa tehases. Tallinna paekivi ja Kaarma dolomiiti on ehituses kasutatud juba alates 13. sajandist. Orgita dolomiiti on teadaolevalt kasutatud alates 14. sajandist ja Selgase dolomiiti alates 18. sajandist.

Restoran Art Priori Tallinnas. Paekivist Reval valmistatud põrand, trepp, vastuvõtulett ja mitmed muud eridetailid. Foto: Limestone factories of Estonia OÜ

Kuigi turule on pidevalt tulnud uusi tehismaterjale, ei ole kuhugi kadunud soov kasutada ehedat looduskivi. Selle enam kui 400 miljoni aasta vanuse maavara mitmekülgsus võimaldab luua ainulaadseid fassaade, põrandaid, töötasapindu, aknalaudu, terrasse, trepiastmeid ja paljusid teisi tooteid.

„Mõelge, milline ajalugu! Ja meil kõigil on võimalik sellest tükike endale saada. Seda enam, et iga kiviplaadi ainulaadne välimus tähendab, et üheski teises kodus ei saa olla täpselt samasugust detaili,” ütleb müügijuht Janno Rauk looduskivi kaevandamise ja töötlemisega tegelevast ettevõttest Limestone factories of Estonia OÜ, mis müüb tooteid kaubamärgi Reval Stone all.

Ta tunneb rõõmu, et üha enam Eesti inimesi on avastanud enda jaoks kodumaiste looduskivide ajaloolise võlu. See Rootsis, Taanis ja Norras väga kõrgelt hinnatud materjal sobib suurepäraselt skandinaaviapärase stiiliga ning on ideaalne valik neile, kes otsivad ajatut ilu. Reval Stone’i materjale hindavad nii eraisikud kui ka suurte objektidega töötavad arhitektid – ettevõte on piisavalt paindlik selleks, et tarnida erakliendile vaid üks väike aknalaud ning piisavalt suur, et toota tuhandeid ruutmeetreid plaate või kümneid balustreid, karniise, sambaid ja keerukaid bareljeefe.

Lihvitud paekivist Reval töötasapind Rootsis. Foto: @villaappel

Looduskivitooted sinu kodus

„Käsikäes teadlikkuse kasvuga on aina populaarsem kasutada looduskivi ka kodudes, kujundades omanäolisi vannitube, kööke ja muid eksklusiivseid interjööre,“ ütleb Rauk, tuues seejuures välja ka looduskivi peamised head omadused. Viis kõige olulisemat põhjust looduskivi eelistamiseks on hea hinna ja kvaliteedi suhe, materjali vastupidavus, lihtne hooldamine, vähene keskkonnamõju ja kivi ajatu väljanägemine. Neist looduskivi eelistamise põhjustest on Reval Stone andnud täpsema ülevaate oma blogis.

Ühed kõige levinumad sisekujunduses kasutatavad looduskivist tooted on kindlasti põrandaplaadid. Ent lisaks plaatidele on Reval Stone toonud turule ja teinud e-poe kaudu igaühele kättesaadavaks ka põrandaliistud, aknalauad ja töötasapinnad. Pakutavad aknalauad on töödeldud pealispinna ja servadega ning neid on võimalik tellida vastavalt projektile sobivate mõõtudega. Sama kehtib ka peamiselt köökides ja vannitubades kasutatavate tasapindade puhul. Lisaks lõikab ettevõte tasapindadesse pliitide ning valamute jaoks vajaminevad augud.

Mis aga võiks olla erinevate looduskivist toodete ühest kohast tellimise eeliseks ? Kindlasti asjaolu, et sel viisil on võimalik samast materjalist tellida põrandaplaadid ja -liistud, aknalauad ning tasapinnad – tulemuseks terviklik üldmulje.

Reval Stone’i näidiste valik Revali lihvitud paekivist põrandal. Foto: Limestone factories of Estonia OÜ

Iga looduskivist toode on ainulaadne

Tõepoolest, võib julgelt väita, et iga Reval Stone’i karjääridest murtav kiviplaat on ainulaadne. Eesti looduskivi erilisuse on hästi kokku võtnud geoloog Helle Perens: „Paeehitis pole ainult arhitekti ja ehitaja looming, vaid ka monument kivile, millest ta on valmistatud“. Kui looduskivist tooteid õigesti käsitseda ja korrektselt paigaldada, kestavad need väga kaua. On palju näiteid sajandite vanustest hästi vastu pidanud hoonetest ja ehisdetailidest.

Reval Stone pakub oma klientidele võimalust luua nende visioonil või 3D-mudelil põhinevaid eritellimusel tooteid, kasutades selleks kaasaegset CNC-seadet. Kaubamärgi Reval Stone taga on firma Limestone factories of Estonia OÜ – üks vanimaid loodusliku kivi kaevandamise ja töötlemisega tegelevaid ettevõtteid Eestis. Ettevõttes kohtuvad suure kogemuste pagasiga spetsialistide oskused noorte töötajate innovaatilise lähenemisega. Ettevõtte eesmärgiks on olla eesrindlik looduskivi töötlemises ja eksklusiivsete interjööride loomises.

„Meilt ostes saab klient kvaliteetse kauba, sest tootmine vastab Euroopa standarditele. Tegeleme pidevalt efektiivsuse ja tööviljakuse tõstmise, uue tehnika juurutamise ning keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutuselevõtuga,” ütleb Rauk. Lähiaastatel on ettevõttel plaanis avada uus karjäär Maardu-3 ja ehitada Tallinna Väo karjääri äärde uus dekoratiivkivi töötlemise tehas. Selleks, et saada parem ülevaade Reval Stone’i poolt pakutavatest materjalidest, soovitame tutvuda ülevaateartikliga.

Jälgi meie tegemisi ka sotsiaalmeedias!

Facebook

Instagram

Pinterest 

Artikli originaaltekst:

https://majandus.postimees.ee/7867860/eestimaine-looduskivi-on-21-sajandi-materjal

 

Maardu III uuringuruumis lubjakivikarjääri rajamise KMH arutelu toimub 14.11.2023 kell 17.00 Maardu mõisas

Keskkonnaamet teatab Maardu III uuringuruumis lubjakivikarjääri rajamise ja lubjakivi kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruandeavaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest.

Kavandatava tegevuse eesmärk on Maardu III uuringuruumi piirides lubjakivikarjääri avamine ja ehituslubjakivi kaevandamine arvestusliku keskmise aastase kaevandamise mahuga 300 000 m3. Kaevandamise määr 300 000 m3/a iseloomustab pikaajalist (30 aasta) keskmist tootmismahtu, sh arvestades karjääri avamiseks vajalike ettevalmistustööde ja reaalse tootmismahu saavutamiseks kuluvat aega ning kaevandatava varu ammendumisel karjääri korrastamiseks kuluvat aega. Lühema perioodi vältel on võimalik saavutada maksimaalne kaevandamise maht 500 000 m3 aastas, võttes arvesse maavara varu ja tehnilist võimekust. Maardu III uuringuruumi pindala on 156,44 ha ning see asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Maardu külas katastriüksustel Viimsi metskond 72 (katastritunnus 24504:003:0053), Viimsi metskond 73 (24504:003:0054) ja Pruuli (24504:003:0149). Keskkonnaamet algatas kavandatavale tegevusele KMH 05.04.2021 kirjaga nr 6-3/21/5873-2.

Kavandatava tegevuse arendaja on Limestone factories of Estonia OÜ (registrikood 10022037; aadress Peterburi tee 34/1, 11415 Tallinn; kontaktisik Vladimir Libman, telefon 6212 498, e-post paekivi@limestone.ee). Otsustaja on Keskkonnaamet (registrikood 70008658; aadress Pikk 20a, Pärnu, 80011; kontaktisik on Egle Smith, telefon 5697 0213, e-post info@keskkonnaamet.ee). KMH ekspert on OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437; aadress Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn; juhtekspert on Aadu Niidas, telefon 668 1013, e-post aadu@steiger.ee).

KMH aruandega saab tutvuda 29.09.–10.11.2023 Keskkonnaotsuse infosüsteemis KOTKAS aadressil https://kotkas.envir.ee (avalehel valida „KMH avalik väljapanek“). Kõigil on õigus esitada kirjalikult ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KMH aruande kohta kuni 10.11.2023 (k.a) otsustaja kontaktide kaudu.

KMH aruande avalik arutelu toimub 14.11.2023 kell 17.00 Maardu mõisas (Mõisa tee 7, Maardu küla, Jõelähtme vald) ja samal ajal ülekandena veebikeskkonnas Microsoft Teams. Veebikoosolekuga saab liituda etteregistreerimisel (enne avaliku arutelu toimumist saadetakse registreerunutele veebikoosoleku link). Soovist osaleda elektrooniliselt palume teada anda hiljemalt 10.11.2023 e-posti aadressile egle.smith@keskkonnaamet.ee.